Entschuldigung, alle meine freunden !

Heipsti siis kah. Pole viimasel ajal absoluutselt jõudnud siia midagi kirjutada, seepärast ka suured vabandused teile pealkirjas, mu kallid sõbrad. :) But I'll make it up to you. Ma kirjutan nüüd ühe väga pika jutustuse oma viimastest päevadest, kus on juhtunud päris paljugi. Alustan reede hommikust, kus mul ka pooleli jäi. (Mul ei pruugi muidugi kõik meelde tulla, sest päevad lähevad nii kiiresti ja kogu aeg toimub nüüd midagi, et paljud asjad ununevad ära, aga ma püüan ikkagi meelde tuletada ;D)




Reede, 24.07.2009.


Hommik. Ärkan nii vara kui ma suudan, kuid ikkagi on Franzi suutnud juba vannitoa tunniks ajaks hõivata ning kui mina lõpuks pesemast tagasi jõuan, on Benno juba läinud. Sätin end siis rahulikult korda ning kõmbin talle vaikselt järele. Muusikakooli jõudes käib lavaehitus juba täies hoos, nii et mina jäin koolinurga najale pisut eemale seda pealt vaatama. Nägin, kuidas põrand püsti pandi ning siis tuli Conny (Benno sekretär) ja küsis, kas ma ei viitsiks talle appi tulla natukeseks. Kuna mul polnud midagi nagunii seal teha kui niisama passida, siis läksingi temaga kaasa. Pidin mingid veiniklaasid tema autost kooli kööki tassima. Siis viis ta mind kabinetti ning jättis mu tükiks ajaks sinna. Tegelsin tükk aega oma youtubega jälle.
Lõpuks jõudis ka Benno kohale, korraks piilus ukse vahelt sisse ka Franzi koos oma klassikaaslastega ning siis hakkas õige ettevalmistuste jada peale. Benno hakkas arvutis igast esinemisjärjekordi välja printima ja neid suuremaks kopeerima ning siis panime need ühele korktahvlile ka üles. Vahepeal käisin jälle Connyl abiks päikesevarje ta autost toomas, küll neid aga oli palju :D Ja neid ei läinud lõpuks eriti vaja ka :D:D.
Mingil hetkel suure toimetamise sees jõudis ka ema kohale. Passisime siis natuke seal ja läksime lõpuks koju sööma, kuna kõht oli lihtsalt jälle nii tühjaks saanud. Kodust aga ei saanud kuidagi tagasi, kuna ema (tüüpiline Kaalude tähtkuju nagu minagi :D) ei suutnud omale kuidagi kostüümi välja mõelda ja mina (!!!!) pidin talle abiks olema.! Nagu mina suudan kah otsustada, eksju.. No lõpuks saime ikkagi valitud talle riided ja tormasime kähku kooli tagasi. Seal käis juba täie hooga puhkpilliorkestri proov. Kuulasime ühe loo ära ning siis ilmus kooli ette oma ilusa hõbedase Opeliga Stefan! Thor ja mina olime muidugi esimesed, kes talle kohe vastu tormasid. Tuli välja, et ta oli tööasjus umbes 200 kilomeetri tagant proovi kimanud! Oehh, see võis väsitav olla :).
No paar lugu jõudsid nad läbi teha veel, siis hakkas allkorrusel bändiproov. Ema istus seal enamuse ajast täiesti niisama, sest tema lugusid ei tehtud miskipärast läbi. Mina aga pidin korralikult oma kõri pingutama, et hästi välja tuleks. Siis lõpuks sai õige proov läbi ja ma läksin välja Stefani ja Andreasega koos ema ja Bennot ootama, sest ema nõudis, et tema lood tehtaks ka läbi. Oi, seal sai ikka nalja. Thor läks täitsa lolliks seal, ta väsitas vaesed mehed nii ära oma energiaga, kuigi mõlemad on noored ja jumala tugevad ka ;).
Lõpuks ei viitsinud me enam oodata ja ütlesime Bennole ja emale, et me sõidame ees Hitchcocki ära. Pidime sinna koos minema, aga ei jõudnud oodata. Andreas oma autoga, Stefan, mina ja Thor Stefani autoga, nii me siis läksime. Kohale jõudes istusime rõdule ja ajasime juttu, jõime oma jooke ja olime niisama. Finally jõudsid ka ema ja Benno kohale ning siis liikusime sisse, kuna väljas läks väga pimedaks ja külmaks. Tellisin omale suure pitsa ning mängisime Andrease ja Stefaniga noolemängu, mitu raundi järjest. Esimese võitis kohe Stefan, ülejäänud kolm Andreas. Mina jäin ikka teiseks :/ :D. Nad olid lihtsalt minu jaoks liiga osavad.
Siis aga hakkasin ma Benno, ema ja Thoriga ära minema, kuna me pidime ühele sünnale edasi liikuma. Jõudsime kohale ja nägime, et inimesed istusid laudade ääres ja rääkisid omavahel ja üldse päris tore tundus olevat. Thor vajus mingil hetkel ära ja läks autosse magama, meie aga rääkisime veel natuke aega omavahel seal ja tegime igasugu imejõutrikke Bennoga. :D. Vähemalt oli lõbus. Sain teada, et mind hinnatakse tegelikult rohkem kui ma enne arvasin. See oli nii armas. :')
Mingil hetkel läksime koju ka, kuna järgmine päev oli ju niiiii tähtis Lange Nachti päev. Koju jõudes vajusime me kõik absoluutselt koheselt ära.




Laupäev, 25.07.2009.


Tähtis päev. Hommik. Ärkasime Bennoga kos jube varakult, et peale lühikest hommikusnäkki muusikakooli tormata. Istusime autosse ja järsku märkasime esimese ristmiku peal, et Stefan on oma autoga meie taga! See oli eriti naljakas, ta elab Eschenbachis (umbes 9 kiltsa siit) ja äkki satub ta varahommikul meie selja taha! Muidugi ta pidigi tulema, sest tema abi oli ju vaja meil koolis, aga ikkagi oli veider, et koos sattusime ühel ajal sinna :D.
Hakkasime siis Benno klassi tühjaks tassima. Kõik keyboardid, kõlarid, noodihoidjad, mikrid, kitarrid, isegi toolid läksid alla Pausenhalle'sse (see on väike saali moodi koht Pausenhofi [kooli hoov, kus põhikontsert toimus] kõrval). Edasi ja tagasi, trepist ikka üles ja alla, nii me seal siis käisime. Kui kõik asjad olid alla toodud, hakkasime neid lavale vedama ja paika panema. Küll need trummid olid alles rasked, eriti raskendas neid veel asjaolu, et Stefan mind igal võimalikul hetkel kõdistada püüdis. See ei olnud mitte kerge ülesanne. :D Aga lõbus oli. Ja ilm oli ka eriti veider sel päeval. Hommikul oli pilves, siis sadas natuke, siis tuli päike välja, kuivatas kõik ära, siis hakkas uuesti sadama, siis jälle päike ja nii edasi kuni päeva lõpuni. Kui kõik oli paigas, siis hakkas proov kell 12.20 peale, kuigi oleks pidanud hakkama 12.00 :D. Ikka hilineti pisut.
Proov muudkui venis ja venis, kuni mul oli juba selline tunne, et olen tagasi laulupeo proovis. Kannad olid täiesti läbi ja ära väsitatud, kõht korises jubedalt söögi puuduse tõttu ja üldse oli eelmisest ööst suur väsimus ka peal, nii et haigutused tulid üksteise järel reas.
Proov sai siis lõpuks läbi ja me Bennoga tormasime koju suppi sööma. Oehh, küll see oli hea kõhutäis. Peale seda oli meil natuke aega ja me viskasime mõlemad suurest väsimusest elutoa diivani peale pikali ning tegime väikese paarikümneminutilise lõunauinaku. Natuke see aitas ka. Siis tagasi kooli, kus pidu pidi kohe hakkama. Jõudsime üsna täpselt kohale, aga kuna alguses esinesid ainult muusikakooli õpilased oma lookestega Pausenhalles, siis mul oli piisavalt aega, et oma õhtu esimene kleit selga panna, nimelt seesama suvekleit, mille ema mulle oli siit laadalt ostnud. :) See oli ikka päris ilus ja püüdis mitmeidki pilke. :D Kuigi vahepeal hakkas ka pisut jahe, sest ega tuul ju armu andnud meile tol õhtul.
Mängisin puhkpilliorkestri ja Big Bandi esinemise ajal suurt paparatsot ning pildistasin kõike ja kõiki iga võimaliku nurga alt. Päris lõbus oli see, kuigi kõrged kontsad ei olnud maailma kõige mugavamad jalanõud sellise ürituse jaoks.
Eks siis lõpuks ometi hakkas ka meie bändi kord. Esimesed lood läksid täitsa hästi, aga need, kus pidi laulma Franziska, ei tulnud kõige paremad välja, sest tüdruk oli vaid ühes proovis käinud ning hommikul ka proovist lihtsalt minema jalutanud, kuna ei olnud saanud laulda seda lugu, mida oli tahtnud. Õnneks tuli ta siiski tagasi hiljem ja esines ikkagi nii hästi kui suutis. Kui aga Ramona lavale astus, muutus värk koheselt palju paremaks, tema saigi meil hiljem õhtu päästjaks. Mina sain ka oma bäkiga ja klahvkadega väikseks kuulsuseks siin. Päris lõbus oli. Meie kõige parem lugu, nagu avata oligi, oli Lady Marmalade. Kõigil naissoost isikutel lava peal olid võrksukad ja minipüksid/seelikud/kleidid seljas. Ka minul oli kostüümivahetus ja panin oma sukad koos oma üliarmsa musta minikleidiga selga ning tippisin oma kontsadel seal klahvka taga.
Viimase loo ajaks oli meile kuulajaid jäänud nii keskmiselt 20 ringis. :D See oli alles fun. :)
Kõik sai läbi. Kõik olid täiesti läbi. Ja siis järsku hakkas Benno lava kokku koristama !! Me vahtisime ammuli sui pealt, et kuidas ta küll jaksab!. Ja ta koristaski koos paari mehega, kellel veel jõudu oli, lava puhtaks.! Ma ei saa aru, kuidas ta suutis. Kõik olid pinkide peal lösakil, lõdisesid külmast või ähkisid lihtsalt suurest pingutusest, tema aga vuhtis ikka edasi. Vinge, ma ütleks!.
Kell oli selleks ajaks juba peaaegu 12, aga meie istusime seal ikka edasi. Ma vahetasin oma kingad nii kähku kui võimalik oma sneakersite vastu ära, ülejäänu jäi selga nii, nagu ta oli. Päris huvitav kostüüm oli lõpuks koos. :D Kahju natuke, et sellest pilti ei tehtud.. aga ma võin selle ka uuesti kokku panna ja lasta siis kellegil pilti teha, et te ka näeksite seda. ;) Eks vaatab. :)
Rääkisime seal siis juttu veel paar tundi, õieti mina pigem kuulasin ja püüdsin aru saada kui et kaasa rääkida. Aga siis, kui silmad hakkasid vaikselt kinni langema nii, et enam ei saa kohe lahti, siis vajusid ka inimesed laiali. Ütlesime kõigile head ööd ning suundusime oma koju. Meie jutt jätkus isegi kodus köögilaua taga, aga ma lihtsalt ei suutnud enam silmi lahti hoida ning läksin magama. Kell oli siis umbes 4 öösel :) irw ;D




Pühapäev, 26. 07.2009.


Ärkasin kell 17.00 päeval. Niivõrd hilja seepärast, et ma ju läksin magama kell 4 öösel ja seljataga oli ka pikk päev, seetõttu olin nii väsinud. Lõplikult ärkvel ja pestud olin ma kella 6-ks õhtul :D. Ma olen ikka tubli, kas pole? :D. Siis natukese aja pärast tuli meile Stefan külla, samuti väga väsinud olekuga, kuna tema oli kah kell 4 öösel magama saanud, aga tema pidi juba kell 7 või nii ärkama, sest ta pidi kusagil oma trombooni mängima kell pool 9 hommikul. (Ei saa aru küll, kus.) Ta võttis meilt siis kaasa oma juuksegeeli, mis juba pikemat aega meie juures oli olnud :D ning sõitis siis tagasi Eschenbachi, sest tahtis puhata. Meie aga see-eest olime saanud küllalt magada kõik ja tahtsime midagi teha, niisiis võtsime samuti suuna Eschenbachi poole ning läksime ühte hotelli-restorani-minigolfiväljakule sööma. Mingil hetkel ilmus ka Stefan sinna, kuna Franzi oli talle helistanud ja kutsunud meiega koos sööma. Täitsime oma kõhtusid hea ja paremaga, Thor vingus seal vahepeal meiega natukene aega ja siis oli juba päris õhtu käes ka.
Hakkasime kodu poole liikuma. Stefan ees oma koju, meie autoga oma koju. Järsku aga pööras Benno autoga järsult kuhugi majade vahele ning tiirutas, kuni jõudis Stefani maja juurde, kus polnud veel kedagi. Tõmbasime siis tema garaaži sisse ning jäime teda ennast ootama. Mingi aja pärast ta tuligi ning siis sai palju naerda, kui ta nägi, et mingi auto on juba temal ees. :D:D See oli naljakas. Aga siis sõitsime tal lõpuks eest ära ja oma koju.
Kodus istusime niisama ja rääkisime järgmise nädala plaanidest. Seejärel hakkasime vaikselt kõik ükshaaval magama minema, alustades Thorist ja lõpetades muidugi minuga.




Esmaspäev, 27.07.2009


Pidin varakult ärkama, kuna meile tulid külalised! Õieti oli Benno omale külla kutsunudkõik naissoost õpetajad, kes muusikakoolis töötasid. Istusime siis, sõime ja rääkisime niisama jttu, mina olin peamiselt oma toas netis. Juba siis teadsid kõik need inimesed (neid oli päris palju muide), et mina olen see uus staar siin. :D Mingi aja pärast läksid nad ükshaaval ära ka. Minul polnud siis midagi teha ja lugesin mingi aja "Tõde ja Õigust". Sain selle lõpuks läbi ka. Päris kurb lugu, ometi väga meisterlikult kirjutatud. Siis teatas ema mulle, et lähme ujuma. Õues oli jumala palavaks äkki läinud ja nii me siis sõitsimegi Kiesi Beachi. Päevitasime, ujusime, õiendasime pisut Thoriga ja tulime koju tagasi. Franzil olid külas Timo ja veel paar klassivenda, kes aga läksid natukese aja pärast ära. Istusime siis niisama netis, kuulasime muusikat, kuni Benno koju tuli. Siis pidi ta Franzi mingile peole viima ja siis hakkasime me koos Monty Pythonist "Briani elu" vaatama. Me ei leidnud aga oma DVD-mängija pulti üles ja nii pidime Benno õnnetuseks seda vaatama inglise keeles, mis mulle ja emale sobis paremini. No nalja sai kui palju. "Always look on the bright side of life *vilistamine*!" laulsid nad, kui juba risti pea rippusid.! IRW. Ma soovitan kõigile, kes pole näinud, seda kindlasti vaadata. Te naerate nii, et kõht pärast täiega valutab, ausalt !!. ;)
Peale seda kobisime kõik ka magama.

Teisipäev, 28.07.2009.

Lõpuks siis olen jõudnud ka oma tänase päevani välja. Ma proovin järgnevatel päevadel nii tihti kui võimalik uuendada oma blogi, aga lihtsalt mõnikord pole võimalik. Püüdke aru saada :).
Täna oli huvitav päev. Käisin Franziga koos tema koolis ja tundides. Kohe kooli jõudes saime tema klassivendadega kokku ja üks hüüdis mulle kogu ülejäänud päeva (ma absoluutselt ei mäleta ta nime, vist migni Juunior vms oli :D) "Triin is in da House!" :D See oli nii naljakas. :D
Esimesed kaks tundi olid neil kokandus, kus aga nemad pidid nõusid pesema hoopiski. See oli üsna igav, eriti seepärast, et mina ei pidanud muud tegema, kui pealt vaatama. Teise tunni alguses aga saatis õps Franzit, mind ja tema sõbrannat poodi klassile jäätist tooma. Sellega läks meil tubli pool tundi ära, kuna me kõndisime nii aeglaselt nagunii. Sõime siis oma jäätised ära ja sellega oli tund ka läbi.
Järgmiseid tunde enam ei toimunud, selle asemel läksime matkama. Või no tegelikult jalutasime umbes 4 kilomeetri kaugusel asuvasse külasse, peatusime seal natuke aega, sõime-jõime ja kõmpisime siis tagasi. Tee peal sai igast nalja, poisid tirisid muudkui helkuriposte maa seest välja ja võitlesid nendega, panid ikka lõpuks need oma kohale tagasi. Üldse sai palju nalja. Mina olin nagu see uus mängukann, mis lastele kätte antakse ja siis seda uudistatakse tükk aega. :D Aga ikkagi oli lõbus. :D Mõnus päike paistis, kätele sai hästi päikest täna.
Lõpuks jõudsime siis ka koju. Olin päris läbi ja päris näljane. Sõin ja siis uudistasime ühte kataloogi, mis meile oli tulnud.
Natuke aega hiljem teatas Franzi mulle, et me läheme varsti koos paari poisiga ujuma ühte kohta. Sinna oli veel aega, nii et ma alustasin "Tõe ja Õiguse" V osa ja tegin vahepeal pisikese uinaku, et oleksin värskem välja minnes. Ema viis meid autoga siis Dießfurti (väike küla Pressathi lähedal) juurde, kus oli paar järvekest. Veetsime ühe päris lõbusa õhtupooliku seal järve ääres. Meil oli suur madrats ka kaasas, millega sai vee peal palju hullatud. Lõpuks läksid kõik ära, siis käisime ja viisime madratsi ära ühele vanemale naisele, kes seal juures elas, ajasime natuke juttu ning tulime tagasi. Olime kolmekesi: Timo, mina ja Franzi. Siis aga teatas Timo, et tema läheb vette tagasi ja meie peame ka tulema. Kell oli juba mingi pool 7 ja ega õhk just maailma soojem ka polnud, aga lõpuks sai ta meid nõusse ning käisime veel korra ujumas. Päris lõbus oli. Välja tulles värisesime kõik korralikult, aga riided saime ruttu selga ja Benno saabus autoga just parajal ajal, et meid koju viia.
Käisime poest veel ka läbi, ostsime sealt paar asja ja maabusime koju. Natukese aja pärast tulid meile külla Klaus ja tema naine Celeste. Hästi toredad inimesed on nad, rääkisime juttu ja sõime ja värki. Lõpuks läksid nad ka ära ning mina alustasin oma postituse kirjutamist. Siis aga kutsus Benno mind enda juurde ja teatas, et mulle on uus pakkumine esinemiseks, järgmine nv Grafenwöhris mingi järve või ma ei teagi täpeslt mille juures. Tegime siis nalja, et ma mängisin suurt superstaari, kes pidi oma kalendrit kontrollima ja siis ütlesin veel, et "I think I can squeez it in somwhere here." Ja Benno vastas selle peale, et "You have to contact your manager." Meie teksti peale olid kõik lõpuks naerukrampides.
Ja ega rohkem midagi polegi rääkida/kirjutada. Kuulan juba sajandat korda oma youtube muusika playlisti ja kirjutan seda siin nüüd. See tuli alles üks pikk postitus. Loodan, et jõudsite selle ühekorraga ära lugeda. Kui mitte, siis edu :D. Ja minu poolt kõige suuremad tervitused ja kallistused ja ma nii tahaks, et te kõik siin oleks, eriti sina, Marleen, ja sina, Helen. Ma ei ole su raamatut unustanud, muideks, aga pole raamatupoodi sattunud veel. ;)
Head ööd, kallikesed, Gute Nacht! :*:*:*