Ich bin sehr, sehr s e h ...... *suur haigutus* müde.

Hey, you guys :). How's it goin'?
Ma kardan, et täna on viimane öö, kus saan veel netis istuda, kuna ema ei talu enam seda, et ma poole päevani magan alati ning ähvardas läpaka meie toast ära viia ööseks. Tore küll, mis ma nüüd öösel peale hakkan? ;)
Aber lets move on to today... or yesterday. Kuna olin magama saanud kuskil pool kuus hommikul, siis ärkasin muidugi umbes kell pool kaks päeval. Oleksin aga pidanud ärkama väga vara, kuna tegelikult pidin Bennoga eelseisva Lange Nachti jaoks hommikul varakult proovi tegema. Kahjuks sinna ma ei jõudnud, kuna ma magasin. Seepärast ei tohigi ma täna niivõrd kaua olla üleval, sest homme pean ma kindasti minema muusikakooli temaga ja äratus on mul poole 9-ks pandud.

Aga nii, ärkasin, sõin ja ronisin kohe arvutisse. Surfasin peamiselt orkutis ja youtubes (see on mul juba lemmiklehekülg netis) ning laulsin kõva häälega youtube lauludele kaasa. Siis tuli aga ema ja ütles, et me lähme täna kella kuueks siinsesse kooli (asub samas majas, kus muusikakoolgi), kuna seal toimub mingi SommerFest (koolilõpuetendus, kus kõik võivad esineda). No panin end siis valmis ja läksimegi. Ma ei hakka palju ruumi selle kirjeldamisele raiskama, ainult paar sõna suudavad seda hästi iseloomustada: täielik rütmipuudus, jube igavus ja mõttetud laulukesed-tantsukesed. Ühesõnaga, täiesti jama värk. Õnneks peale seda olid kõik kuulajad-esinejad oodatud kooli siseõuele, kus ootasid pikad lauad ning joogi- ja söögiputkad. Seal läks asi juba vähe lõbusamaks. Sõime, jõime ja rääkisime-naersime. Vahepeal ei olnud ka nii lõbus, ma solvusin seal natuke ema peale.
Lõpuks ta ikka vabandas mu ees. Ning sealtpeale läks õhtu ka lõbusamaks. Ema ja Benno olid juba parajalt vintis, kuid me otsustasime mingile sünnapeole edasi koperdada ning muidugi autoga. Ma pakkusin välja, et sõidan ise, kuna mõlemad olid võtnud, aga ega siin ei loe ju midagi, siin võib vabalt ka promillidega autot juhtida. Niisiis istus Benno rooli ja hakkas igast imetrikke ülikitsaste teede peal tegema - slaalomit, kummalisi pöördeid ja äkilisi pidurdusi. See ei olnud eriti naljakas, kuigi ise ta kõõksus küll naerda kogu aeg. Täiskasvanud lähevad juues ikka vahel päris peast soojaks omadega..

No lõpuks jõudsime kuidagi sinna peole välja ning siis tuli välja, et see oli mingi vanainimeste õhtuke, kus kõik olid väga vaikselt laua ümber ning üldse oli kõik väga rahulik. Loomulikult oli see minu jaoks igav, kuna olin lootnud ikka midagi pisut etemat kui vanakeste seltskond. Õnneks saabus natukese aja pärast ka Stefan, siis muutus värk kohe palju lõbusamaks. :D Temaga saab alati nalja, ükskõik kus me ka kokku ei puutuks. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et katkiläinud veniva õhupalliga saab palju nalja ja ka haiget ;) Õnneks sai meil pigem rohkem nalja kui haiget. Välja valas samal ajal padukat ja lõi äikest.

Lõpuks läksid kõik koju ning ka meie asutasime end teele. Vihm ei tahtnud lõppeda ega lõppeda. Siis tormasime läbi paduka auto juurde, Benno muidugi rooli, ning kimasime... khmm.. loksusime 10 km/h koju. Kodus hakkas ema tahtma midagi soolast süüa ning ma pidin talle lõpuks mingid võileivad kokku mätserdama. Sellega valmis, olin ma tõsiselt väsinud, kuna kell oli mingi 1.45 öösel ka vist. Praegu on juba 2.21 ning ma kohe lõpetan selle blogi ära. Mul on vaja magada, et hommikul kell 8.30 üles saada.

Gute Nacht/Bis Morgen/Tschüß/Servus/Auf Wiedersehen/Pfiati! Need on enamus head aega ütlemistest, mis ma täna teada sain. Mul tõesti ei jäänud kõik meelde :)