19 juuli 2009

Zombie, zombie, zombie-e-e-e..

Hei hopsti, lugejad !



Minul oli täna väga tore ja hea päev. Hommikul äratati mind sõnumiga, et me sõidame tunni aja pärast ära ning kui ma valmis pole, siis jään maha. Nimelt oli Benno ema meid hommiku-lõunasöögile kutsunud. Eks mina vedelesin siis veel veerandi tundi maas, siis ajasin end kuidagi üles ning koperdasin dušši alla. Poole tunni pärast istusin autos ning ikka veel haigutades kimasime juba umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Hahnbachi linnakesse. Emal oli TomTomis (GPS) marsruut valmis ja nii me siis sõitsime selle järgi. Benno tuli oma autoga järgi meile, kuna ta pidi oma tütred ka võtma ning me poleks kõik ühte autosse mahtunud.

Kui kohale jõudsime, tuli välja, et ema ei leia õiget maja üles. Haa. Vot see oli naljakas tiirutamine, mis me seal kitsastel tänavatel majade vahel tegime. Tükk aega kirusime juba Bennot ja maailma, et miks ta meile vale aadressi ütles jne jne jne. Siis äkki aga märkas ema ühte imepisikest sildikest kusagil puuokste vahel, mis teatas, et sellel majanumbril on veel lisatähed ka ning suunas meid kuhugi täiesti majade vahele. Lõpuks jõudsime nii kohale ka ning just minut hiljem saabus ka Benno.

Sõime siis oma lunchi ära ja kobisime elutuppa teleka ette. Natuke aega vaadanud, vajusime nii mina kui Johanna lihtsalt ära, kuna me mõlemad olime niivõrd väsinud. Natuke aega sai puhata, siis aga pidime hakkama tagasi sõitma, sest meil pidi muusikakoolis järjekordne proov hakkama. Hiljem kutsus Benno elutuba seal naljatamisi magamistoaks. ;)

Tagasi sõitsime samuti TomTomi järgi, aga see juhtis meid mingit hoopis teist teed pidi tagasi. Aga nii oligi toredam, nägi jälle uut maastikku Pressathi lähedal.

Pressathisse jõudes tuli aga välja, et proov lükkus kella kolmelt neljale ja meil jäi natuke üle tunni aega niisama olla. Avastasime siis, et täna toimub mingi väike laadake keset üht linna tänavat ning otsustasime sinna minna, kuna mul oli hädasti vaja uusi kinniseid jalatseid, sest mu kuldsed tossud on juba täiesti läbi ja olid läbimärjad ikka veel eilsest õhtust. Sinna jõuddes aga nägime hoopiski üliilusaid pluuse meie nina ees vägagi väljakutsuvalt rippumas ja me emaga tormasime otsemaid nende vahele. Siis aga pidime lõpuks edasi liikuma, sest aeg jäi järjest vähesemaks. Jõudsime siis ühte jalatsipoodi.. õieti vist ainukesse selle linna peal. Sealt saingi omale hästi ägedad valged tossu-tennise-ja-ma-ei-tea-mille-veel vahepealsed asjad.. ma ei oska eriti kirjeldada neid. Kui Eestisse tulen, siis näete neid kindlasti. :)


Nii. Ma leidsin ühe pildi ka, mis kirjeldab umbes neid. Lõige on sama, mis mõlemal siin, ainult et nad pole värvilised, vaid üleni valged. Hästi nummid, mulle täiega meeldivad. ;)
Aga siis käisime ülejäänud laada kiiresti läbi ning tormasime tagasi pluuside juurde. Seal läks meil ikka tükk aega, enne kui suutsime ära otsustada, et ostame mõlemad kaks asja. Ema sai kaks hästi lahedat pluusi omale ja mina sain ka ühe pluusi, mis oli vihma käes natuke märjaks saanud. Kollast värvi, selja peal on selline päris huvitav lõhik sees, mustad äärised. Ülinummi :) Ka sain omale lõpuks ometi suvekleidi!!! Just selline piisavalt lühike, nagu ma alati olen tahtnud ja ka selliste värvidega, nagu mulle meeldivad. Ma olen nii õnnelik praegult ikka veel selle üle :D. Asjad ära ostetud, kõmpisime proovi. Meid ootas ees juba üks laulja ja kaks bändipoissi. Oi, üks kidrapoistest oli niiiiiii armas. ;) Ta oli tõsiselt nummi näoga ja üldse. JA ta mängis päris hästi kidra ka. :D
OKei. KHmm.. enough of that. :P Tänane proov oli pisut viljakam kui eelmised, kuigi üks laulja ikka puudus veel. Mulle tehti proovi ajal selgeks, et ma pean esinemisel võrksukki kandma :D. Asi oli selles, et üks lauludest on Lady Marmalade, mis on selline üsnagi võrgutav ja päris äge lugu - http://www.youtube.com/watch?v=GoVeAGaO27I vaadake videot, kui tahate teada täpset lugu. Siis ma ütlesin, et mul pole ju võrksukki ja nad lubasid, et viivad mu neid ostma. :) Nad on tegelt hästi lahedad tüdrukud kõik. Nendega saab ikka nalja ka. ;P
Siis jamasin ma ühe lauluga natuke aega keyboardiga, sest ma pean seal panema ise kõiksugu trummid taha mängima ja siis laulu lõpus veel maha ka võtma, et normaalne oleks ja mida iganes veel tegema.. oehh, tõotab tulla närvesööv katsumus.
Lõpuks pandi mind veel puuduva laulja asemel laulma ka paari rida ning otsustati siis, et ma peaksingi seda laulma ka esinemise ajal! Öeldi veel, et hea, et viisi pead, aga powerit võiks natuke rohkem olla. Eks ma siis proovin. Loodan, et tuleb normaalselt välja. Muideks, head uue päeva algust! Kell sai just 12 öösel siin. Esmaspäev on alanud. Kolmas siinoleku nädal on alanud.
No ja peale proovi tulime koju, siis läksime sõime ühe Itaalia restoranis suured portsud pastasid ning tulime uuesti koju, kõhud lõhkemiseni täis. Siis panime kõik koos ühe pusle kokku ja laulsime samal ajal Zombie't ( http://www.youtube.com/watch?v=sm-Za8TjMFQ )ning muid laulukesi. Zombie on ka Lange Nachti nimekirjas. Teate, et ma olin enne kuulnd ainult remixi ning ma polnud kunagi aru saanud, mida ta täpselt laulab, nüüd sain sõnad ka teada (refrään: In your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e, what's in your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e). Päris imelik, aga üsna deep laul on tegelikult. Ja see hakkas päris meeldima mulle.
Nonii. Nüüd siis jõudsingi jälle siia punkti välja, kus kuulan youtubest lugusid ja kirjutan praegu seda lõpulauset teile. Homme jälle. :) Tschüß!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar