Motikad, motikad, motikad! :D

Terekest, lugejad. On aeg tulnud uus postitus teha. Suure haigutamise saatel. Ei tea, miks ma täna nii unine olen kogu aja. Täiesti jube uimasus on.

Aga ok. Te ei taha ju kuulda minu unisest oleksut, vaid hoopiski sellest, mis ma eile ja täna tegin. Nonii. Siit ta siis tuleb.
Üleeile õhtul tuli tore üllatus. Istusime Benno ja emaga teleka ees elutoas, kõik olid üsna unised juba, kell kusagil 11 natuke läbi. Äkki kustuvad tuled korraks ära elutoas ja lähevad siis jälle põlema. Me kõik mõtlesime, et Franzi teeb nalja sest ta oli oma toas enne. Aga siis järsku astub Stefan nurga tagant välja!! Oi, kuidas ma ehmatasin! Täiesti perses, nagu südamerabanduse oleks saanud. :D Ema oli samuti täiesti ära ehmatanud näoga ja Benno lihtsalt irvitas täiega. Ta oli aknast näinud juba, et Stefan tuleb. Tuli välja, et ta oli nii vara siiakanti jõudnud töölt koju, et ta saatis Franzile sms-i, et tuleb siia, aga et Franzi ärgu öelgu kellelegi seda veel. Franzi oligi siis ta vaikselt sisse lasknud, nii et meie ei kuulnud midagi. See oli ikka tõsiselt naljakas pärast kõigil meenutada.

Eile käisime terve päeva Hirschaus. Päris tore oli. Aga täna ei ole see-eest nii tore olla, eriti kätel. Marleen, sina tead, millest ma räägin, mäletad ju Nõmmet ja meie käsivarte valutamist pärast? ;)
No käisime puude otsas nagu ahvikesed ronimas siis. Ja tuli välja, et see ei olegi nii raske kui Nõmme, pigem oli see palju kergem. Aga ometi topiti meile veel kiivrid ja rihmad üle terve kere peale, nii et ei saanud liigutadagi korralikult :D. Nad on ikka nii ettevaatlikud inimesed, need sakslased. :D Irw. Päris igav oli vahepeal seal üleval passida ja lihtsalt oodata, kuni edasi saad liikuda, sest seal oli palju inimesi ja kogu aeg tekkisid mingid ummikud. Oehh, aga no lõpuks sai see värk läbi ka. Siis olid kõigil kõhud jumala tühjad. Tormasime kiiresti autode juurde ja hakkasime vorstikesi ja saiu närima. Jääteed sai ka peale joodud.
Lõpuks nii umbes poole tunni pärast saime kõhud normaalselt täis ja läksime sinnasamasse ujuma basseinide juurde. Barbaral olid ujumisprillid kaasas ja tema sai seal ägedalt ringi supelda, meie emaga muretsesime oma meigi pärast ja Franzi ning Johanna päevitasid enamuse ajast. Benno oli paparatso ja pildistas kõiki. Jälle. Uuesti. :D:D.
Mingil hetkel käisime emaga jäätist ja juua ostmas seal ja tagasi tulles lesis äkitselt Stefan koos Franzi ja Johannaga meie tekkide juures. Pool minu jäätisest kadus tema kõhtu, ülejäänud poolt sain siis ise nautida. Rääkisime natuke aega juttu ja tegime niisama nalja ning hakkasime tagasi koju sõitma siis. Sain Stefani auto peale ja olime ka esimesed, kes kohale jõudsid. Nagu tema ütles, siis teised (ema ja Benno) on juba liiga vanad, et kiiresti sõita. :D:D.
Kodus lesisime niisama, Franzi, ema ja Benno läksid hiljem Mofarenneni esimesele õhtule, mingid bändid esinesid seal ja Thor vahtis kodus mingit dinosauruste multifilmi. Lebotasin niisama ja rääkisin Stefaniga juttu. Lõpuks kusagil kesköö paiku tulid ema ja Benno koju ning Stefan hakkas paari tunni pärast ka liikuma. Kobisin magama.

Täna hommikul äratas ema mind kell 10.44 üles teatega, et ma kobigu kiiresti pesema, sest Benno tahab Mofarennenile sõita ja tema ei viitsi oodata. Eks ma siis püüdsin nii kiiresti kui sain tegutseda, aga ega see ei olnud eriti kiire, sest lõpuks süüa ma ei jõudnudki ja vaevalt sain juuksedki kammitud. Sõitsime Speinsharti lähedale, seal ühel põllul toimuski Mofarennen. See on Saksamaa kõige aeglasemate motikate, mofade võidusõit. Õieti peaks see kestma 24 h järjest, aga vahepeal tehakse paus öösel sisse. Igatahes homme on finaal, aga meie sinna ei lähe. Meil on homme muud tegevust, millest räägin teile hiljem.
Täna oli täiesti jubedalt palav päev jälle, mul oli selline tunne, et ma minestan varsti ära, kui ma kiiresti kuhugi varju ei saa. Kõmpisime seal niisama ringi ja vaatasime igast imeasjadest kokku ehitatud motikaid. Lõpuks hakkasime koju tulema. Kodus sõime ja viskasime kõik endid oma nurkadesse puhkama, lihtsalt nii unised olime kõik. Ema hakkas aga koristama. Oehh, ja nüüd pean ka mina oma toa ära koristama, sest homme saabuvad siia Ingrid, Rene ja Laura, ema sõbrad Eestist. Selleks peab maja korras olema. Nii et davai, ma lähen koristama ja Tschüss kõigile !! :)