Lossid, kirikud, laevasõit ja veel palju muud.

Kurblik meeleolu kipub üle voolama. Veel viimased päevad siin mulle väga armsaks saanud maal. Jääks siia, kui saaks. Poleks kooli, jääks. Sõpradest oleks kahju, aga külas saab alati käia. Kahjuks ei ole aga minu koolil kaug-internett-õppe programmi olemas, nii et pean kohapeale minema, et kooli lõpetada. Ei taha siit kuhugi liikuda. Ainult kaks päeva veel ja siis ongi reede varahommik käes, kus pean autosse istuma ja selle kalli maaga hüvasti jätma. Vähemalt kuni jõuludeni. Siis tulen juba tagasi. Ja siis järgmine kord juba järgmisel suvel. Aga ikkagi on vahel nii palju kuid. Ma ei tea, kuidas hakkama saan. Pean vist lihtsalt õppimisele keskenduma, nii ongi arvatavasti kõige parem. Siis liigub aeg kiiresti. Miks peab elu nii raske olema mõnikord? Tahaks juba täiskasvanu olla ja kool võiks läbi olla, siis oleks mulle kõik teed lahti ja miski ei takistaks mind enam siia jäämast. Oeh, et ma ka pean veel 16 olema.. no peaaegu 17. Ja siis veel terve aasta ja alles siis 18. Ja sellele lisaks pean ma veel terve kooliaasta ära käima, enne kui lõplikult lahti saan. Kuradi pikk aeg ikka. Ja suvi läheb ka nii kiiresti. Ma ei suuda lausa uskuda, et juba on augusti keskpaik käes ja kohe hakkab kool. Selline tunne on, nagu alles oli laulupidu või alles olin Marleeniga koos Kivilool ja tegin veidrat photoshooti või mida iganes muud veel... Kõik head asjad mööduvad ju alati nii kiiresti ja halvad venivad nagu mingi rõve tatt. Vabandust kummalise sõnavaliku pärast, aga sellised on juba kord mu tunded ja ei oska muudmoodi neid väljendada.


Olgu, loodan, et teid selle pika monoloogiga ära ei tüüdanud. Tahate ju kindlasti teada, mis ma teinud olen. Jätkan oma pikka jutustust laupäeva õhtust. Kui teile meenub, siis pidin just tuba koristama hakkama ja blogi jäi pooleli. Olgu. Sain toa koristatud, sellele lisaks veel õue ka pühitud ja istusin netti. Ema ja Benno läksid varsti Grafenwöhri ühele festile (JÄLLE) ja mina jäin koju Stefanit ootama. Nimelt ta esines oma mingisuguse orkestriga Dießfurtis ja kui see tal lõppes, siis pidi ta mulle järgi tulema ja me pidime koos ka Grafenwöhri minema. Kell siis muudkui liikus ja liikus edasi, aga temast ei olnud kippu ega kõppu. Lõpuks siis kusagil peale 11 õhtul alles kimas maja ette ja kihutasime Grafenwöhri poole. Esinemine oli tal kaua aega võtnud. Kusagil kolmveerand teed Grafenwöhri sõidetud, nägime Benno autot vastu sõitmas. Sõitsime siiski linna välja ja siis Stefan helistas Bennole, et miks nad ära tulid. Saime teada, et kõik sai juba läbi ja me olime lootusetult hiljaks jäänud. Istusime siis natuke aega autos ja mõtlesime, et kas minna koju või kuhugi mujale peole. Natuke aega kaalusime Mofarennenile minekut, aga see jäi siiski ära ja me sõitsime tagasi Pressathisse. Ta oli päris väsinud, ta oli jälle pmts päev läbi muusikat mänginud ja seepärast jäi ta mingi aja pärast meie juures magama. :) See oli nii armas. Franzit ei olnud kodus ja ta jäi siis tema voodile lesima ja lõpuks magama. Ta ärkas lõpuks kusagil kella poole 5 paiku öösel üles ja sõitis koju. :D

Pühapäev. Ärkasime varakult ja sõitsime Regensburgi lähedale Riedenburgi (natuke üle 100 km siit) ühe losssi hoovi linnushowd vaatama. Jõudsime natuke enne algust kohale ja käisime pisut ringi. Nägime mitmeid linde (öökullid, hiireviud, erinevad kotkad). Siis hakkas show pihta. Kõik asi oli muidugi saksa keeles, aga päris paljust sain aru küll, ega ta väga raskeid sõnu ei kasutanud õnneks. :D Hästi äge värk käis, suured kotkad vuhisesid pidevalt üle inimeste peade nii madalalt üle, et peaaegu puudutasid lausa meid. Sellega kaasnes mõnus tuulevihin. Seal oli hästi palav, seetõtu oli see tuul mõnus. Näidati igast trikke nendega, raisakotkad käisid tatsusid inimeste vahel seal vahepeal ja üldse oli hästi lahe. Kahjuks see ei kestnud väga kaua, aga siis sõime seal paar jäätist ära ja sõitsime edasi. Läksime Kelheimi, mis oli Regensburgi ja Riedenburgi vahel ning hakkasime laevasõitu ootama. See kujutas endast umbes 40-minutilist laevaga sõitu mööda Doonaud maailma vanima kloostrini (ja selle juures asuva vanima õllepruulimiskojani :D). Jätsime auto Kelheimi ja ronisime siis peale natuke aega ootamist laeva peale. Väiksed laevakesed olid, saime ülemisel (kolmandal) tekil omale laua ja pingi ning higistasime päikese käes ja nautisime iga väiksematki tuuleiilikest, mis mööda puhus. Lõpuks jõudsime sinna kloostrisse kohale, käisime korraks sees ära, siis istusime välja, jõime sealset kuulsat õllet ja ostsime paar mälestusasjakest. Siis hakkasime tagasi tulema. Ah jaa, käisime jalgupidi Doonaus ka ja ema korjas terve taskutäie ilusaid kivikesi omale mälestuseks sealt. Mina kasutasin oma kivid kõik lutsu viskamiseks ära. :D.
Tagasisõit kestis umbes 20 minutit, siis pidime veel laevalt mahasaamise järjekorras ootama tükk aega. Jube palav oli ja auto oli veel hullem saun. Õnneks saime kiiresti liikuma ja siis tuli mõnus tuul ka autoaknast, nii et varsti hakkas lausa külm. Oli planeeritud veel ühte ilusasse kohta sööma minna, aga see jäi ära. Sõitsime selle asemel hoopis koju.
Kodus käisin rahulikult dušši alt läbi, kuna lihtsalt nii palav päev oli olnud. Siis aitasin emal natuke veel koristada ja tegelesin oma asjadega, kui äkki märkasin, et Stefani auto on maja ees!! Tema oli vaikselt aknale koputanud ja Benno oli ta sisse lasknud, ilma et meie midagi kuuleks :D. No on ikka mees. Kogu aeg hiilib :D. No siis kõndisin elutuppa ja muidugi, seal nad mõlemad olid, vahtisid Eurosporti ja irvitasid minu näo peale. :D No istusin ja vaatasin siis koos nendega sporti, nägin hr. Bolti ja hr. Gay-d jooksmas ;) Ja veel muid sporditegelasi kah. Siis lõpuks saabusid ka Ingrid, Rene ja Laura siia. Tore oli neid näha. Grillisime, sõime, jõime, rääkisime juttu ja naersime. Ühesõnaga, või kahe sõnaga, mõnus õhtu!. :D Siis nad käisid vahepeal jalutamas ka veel hilja õhtul siin, tutvustati neile Pressathit ja mina jätsin Stefaniga hüvasti, kuna ta läks järgmine päev tööle juba ja me ei näe nüüd enne jõule :(. Kahju oli küll, aga no jõulude ajal on ta ka rohkem vaba, siis saab rohkem põnevaid asju ette võtta kõik koos. :)

Esmaspäev. Mind aeti üles teatega, et ma magasin liiga kaua ja nad ei jõua oodata, millal ma ükskord üles saan ning et nemad lähevad nüüd Ambergi päevaks ja mina jään koju. Eks ma leppisin sellega ja jäin koju. Nii mõnus rahulik päev oli, istusin enamuse ajast arvutis ja tegelesin järjekordselt ei millegi muu kui youtubega ;) Ma olen hull juba selle järgi. Praegugi kuulan oma uut Avril Lavigne muusikaga playlisti :D. Õhtul tulid nad tagasi, teatasid, et päev oli neil korda läinud, nad olid veel ujumas ka käinud korraks Kiesi Beachis ja üldse oli neil väga tore olnud. Istusime rahulikult maha, sõime kooki ja jõime värke, vaatasime mõningaid pilte ja rääkisime niisama juttu. Lõpuks rääkisid Benno ja Rene omavahel autodest ja ema ja Ingrid muudest naiste asjadest, mis mind nii väga ei huvitanud, pigem kuulasin autojuttu. :D Ma olen üldse üsnagi autohuviline (minu igavesed lemmikud, mida ma nii väga tahaks omale kunagi saada, aga arvatavasti ei saa, on Bugatti Veyron ja Ashton Martin Vanquish !!! ^.^ Parimad autod minu jaoks maamuna peal). Aga see selleks. Kuulasime muusikat, joonistasime šabloonide järgi loomi paberile ja lebotasime niisama. Lõpuks, kusagil 12 paiku läksime magama.

Teisipäev ehk täna. Aeti mind üles palvega, et ma ei magaks enam ja tuleks täna nendega kaasa. Täna käisime Weikersheimis. See on see koht, kus ema, Benno ja Ingrid 19 aastat tagasi üksteisega üldse tuttavaks said! Hästi ilus koht, üliarmas loss oli seal, sai palju pilte tehtud herilastest ja mesilastest, kes tiirlesid lilleõite ümber suures lossiaias. Siis sõitsime kuhugi väiksemasse külla sööma, sõime kebabi mingi nõmeda juustukastmega, mis mulle ei maitsenud, aga no ülejäänud värk oli väga hea. Sain pärast veel jäätist ka lisaks, õuna- ja banaanimaitselised pallid pandi mulle ;) Jummi, väga nämma oli. ;P Siis hakkasime tagasi koju sõitma. Tee peal kuulsime raadiost äkitselt, et meie tee peal on eespool suur ummik, niisiis pöörasime autobahnilt esimesel võimalusel maha ja tiirutasime natuke, kuni saime õige suuna tagasi. Ülejäänud teekond oli sündmustevaene, jõudsime koju ja ma tormasin koheselt arvutisse, et teile seda kirjakest kirjutada.
Nüüd on möödunud mitu tundi, olen vahepeal söömas käinud ja ikka veel pole seda valmis saanud. Aga nüüd ometi ona lõpuks ka lõpp käes. Ainult kaks päeva veel.. siis hakkavad mu postitused juba Eestist tulema ja ma kardan, et mitte nii tihedalt, kui praegu on tulnud. Lihtsalt kool ja kõik ülejäänud asjad röövivad aja ära. Aga seda ma tegelikult natukene nagu tahangi.. ja natukene ei taha ka.. tahaks võimalikult kiiresti siia tagasi tulla, samas tahaks sõpradega ka aega veeta, lobiseda niisama ja lebotada.. Juba olen ma 16, aga ometi tahan ma kiiresti 18 saada. Tahaks olla mõnes mõttes nagu Bella, kes jäi igavesti 17-ks, aga mina tahaks jääda igavesti nt.. hmmm, ma arvan, et 21 oleks täitsa hea vanus, siis on kõik lubatud :D. Kuigi ega ma kasiinodes ikka ei hakka käima. Ma ei ole selline hasartmängija. Ma võin niisama kaarte mängida, aga ma vihkan raha peale mängimist, isegi, kui ma võidan. Millegi muu peale võib muidugi mängida, aga seda ka sõprade keskel niisama nalja tehes. Kasiinod pole lihtsalt minu maitse. Nad võivad head välja näha ja jahh, niisama võib tõesti mõnikord sisse astuda, et vaadata neid vaeseid, kes oma raha maha mängivad, aga ise ei hakka ma kunagi seda tegema. Lihtsalt ei hakka, nagu ei hakka ka kunagi suitsetama ning kohvi ja õllet jooma. Need on kindlad asjad, mida ma kindlalt ei hakka kunagi tegema. Seda olen ma omale kindlalt lubanud ja neid lubadusi ma iseendale ei murra.

Aga okei, aitab sellest, ütlen teile praeguseks gute nacht ja loodan, et saan veel ühe või mõne posti siit armsalt Saksamaalt kirjutada. Kui ei saa, siis kohtumiseni Eestis !! ^.^
Tschüß!! :*