Heipsti siis kah. Pole viimasel ajal absoluutselt jõudnud siia midagi kirjutada, seepärast ka suured vabandused teile pealkirjas, mu kallid sõbrad. :) But I'll make it up to you. Ma kirjutan nüüd ühe väga pika jutustuse oma viimastest päevadest, kus on juhtunud päris paljugi. Alustan reede hommikust, kus mul ka pooleli jäi. (Mul ei pruugi muidugi kõik meelde tulla, sest päevad lähevad nii kiiresti ja kogu aeg toimub nüüd midagi, et paljud asjad ununevad ära, aga ma püüan ikkagi meelde tuletada ;D)
Reede, 24.07.2009.
Hommik. Ärkan nii vara kui ma suudan, kuid ikkagi on Franzi suutnud juba vannitoa tunniks ajaks hõivata ning kui mina lõpuks pesemast tagasi jõuan, on Benno juba läinud. Sätin end siis rahulikult korda ning kõmbin talle vaikselt järele. Muusikakooli jõudes käib lavaehitus juba täies hoos, nii et mina jäin koolinurga najale pisut eemale seda pealt vaatama. Nägin, kuidas põrand püsti pandi ning siis tuli Conny (Benno sekretär) ja küsis, kas ma ei viitsiks talle appi tulla natukeseks. Kuna mul polnud midagi nagunii seal teha kui niisama passida, siis läksingi temaga kaasa. Pidin mingid veiniklaasid tema autost kooli kööki tassima. Siis viis ta mind kabinetti ning jättis mu tükiks ajaks sinna. Tegelsin tükk aega oma youtubega jälle.
Lõpuks jõudis ka Benno kohale, korraks piilus ukse vahelt sisse ka Franzi koos oma klassikaaslastega ning siis hakkas õige ettevalmistuste jada peale. Benno hakkas arvutis igast esinemisjärjekordi välja printima ja neid suuremaks kopeerima ning siis panime need ühele korktahvlile ka üles. Vahepeal käisin jälle Connyl abiks päikesevarje ta autost toomas, küll neid aga oli palju :D Ja neid ei läinud lõpuks eriti vaja ka :D:D.
Mingil hetkel suure toimetamise sees jõudis ka ema kohale. Passisime siis natuke seal ja läksime lõpuks koju sööma, kuna kõht oli lihtsalt jälle nii tühjaks saanud. Kodust aga ei saanud kuidagi tagasi, kuna ema (tüüpiline Kaalude tähtkuju nagu minagi :D) ei suutnud omale kuidagi kostüümi välja mõelda ja mina (!!!!) pidin talle abiks olema.! Nagu mina suudan kah otsustada, eksju.. No lõpuks saime ikkagi valitud talle riided ja tormasime kähku kooli tagasi. Seal käis juba täie hooga puhkpilliorkestri proov. Kuulasime ühe loo ära ning siis ilmus kooli ette oma ilusa hõbedase Opeliga Stefan! Thor ja mina olime muidugi esimesed, kes talle kohe vastu tormasid. Tuli välja, et ta oli tööasjus umbes 200 kilomeetri tagant proovi kimanud! Oehh, see võis väsitav olla :).
No paar lugu jõudsid nad läbi teha veel, siis hakkas allkorrusel bändiproov. Ema istus seal enamuse ajast täiesti niisama, sest tema lugusid ei tehtud miskipärast läbi. Mina aga pidin korralikult oma kõri pingutama, et hästi välja tuleks. Siis lõpuks sai õige proov läbi ja ma läksin välja Stefani ja Andreasega koos ema ja Bennot ootama, sest ema nõudis, et tema lood tehtaks ka läbi. Oi, seal sai ikka nalja. Thor läks täitsa lolliks seal, ta väsitas vaesed mehed nii ära oma energiaga, kuigi mõlemad on noored ja jumala tugevad ka ;).
Lõpuks ei viitsinud me enam oodata ja ütlesime Bennole ja emale, et me sõidame ees Hitchcocki ära. Pidime sinna koos minema, aga ei jõudnud oodata. Andreas oma autoga, Stefan, mina ja Thor Stefani autoga, nii me siis läksime. Kohale jõudes istusime rõdule ja ajasime juttu, jõime oma jooke ja olime niisama. Finally jõudsid ka ema ja Benno kohale ning siis liikusime sisse, kuna väljas läks väga pimedaks ja külmaks. Tellisin omale suure pitsa ning mängisime Andrease ja Stefaniga noolemängu, mitu raundi järjest. Esimese võitis kohe Stefan, ülejäänud kolm Andreas. Mina jäin ikka teiseks :/ :D. Nad olid lihtsalt minu jaoks liiga osavad.
Siis aga hakkasin ma Benno, ema ja Thoriga ära minema, kuna me pidime ühele sünnale edasi liikuma. Jõudsime kohale ja nägime, et inimesed istusid laudade ääres ja rääkisid omavahel ja üldse päris tore tundus olevat. Thor vajus mingil hetkel ära ja läks autosse magama, meie aga rääkisime veel natuke aega omavahel seal ja tegime igasugu imejõutrikke Bennoga. :D. Vähemalt oli lõbus. Sain teada, et mind hinnatakse tegelikult rohkem kui ma enne arvasin. See oli nii armas. :')
Mingil hetkel läksime koju ka, kuna järgmine päev oli ju niiiii tähtis Lange Nachti päev. Koju jõudes vajusime me kõik absoluutselt koheselt ära.
Laupäev, 25.07.2009.
Tähtis päev. Hommik. Ärkasime Bennoga kos jube varakult, et peale lühikest hommikusnäkki muusikakooli tormata. Istusime autosse ja järsku märkasime esimese ristmiku peal, et Stefan on oma autoga meie taga! See oli eriti naljakas, ta elab Eschenbachis (umbes 9 kiltsa siit) ja äkki satub ta varahommikul meie selja taha! Muidugi ta pidigi tulema, sest tema abi oli ju vaja meil koolis, aga ikkagi oli veider, et koos sattusime ühel ajal sinna :D.
Hakkasime siis Benno klassi tühjaks tassima. Kõik keyboardid, kõlarid, noodihoidjad, mikrid, kitarrid, isegi toolid läksid alla Pausenhalle'sse (see on väike saali moodi koht Pausenhofi [kooli hoov, kus põhikontsert toimus] kõrval). Edasi ja tagasi, trepist ikka üles ja alla, nii me seal siis käisime. Kui kõik asjad olid alla toodud, hakkasime neid lavale vedama ja paika panema. Küll need trummid olid alles rasked, eriti raskendas neid veel asjaolu, et Stefan mind igal võimalikul hetkel kõdistada püüdis. See ei olnud mitte kerge ülesanne. :D Aga lõbus oli. Ja ilm oli ka eriti veider sel päeval. Hommikul oli pilves, siis sadas natuke, siis tuli päike välja, kuivatas kõik ära, siis hakkas uuesti sadama, siis jälle päike ja nii edasi kuni päeva lõpuni. Kui kõik oli paigas, siis hakkas proov kell 12.20 peale, kuigi oleks pidanud hakkama 12.00 :D. Ikka hilineti pisut.
Proov muudkui venis ja venis, kuni mul oli juba selline tunne, et olen tagasi laulupeo proovis. Kannad olid täiesti läbi ja ära väsitatud, kõht korises jubedalt söögi puuduse tõttu ja üldse oli eelmisest ööst suur väsimus ka peal, nii et haigutused tulid üksteise järel reas.
Proov sai siis lõpuks läbi ja me Bennoga tormasime koju suppi sööma. Oehh, küll see oli hea kõhutäis. Peale seda oli meil natuke aega ja me viskasime mõlemad suurest väsimusest elutoa diivani peale pikali ning tegime väikese paarikümneminutilise lõunauinaku. Natuke see aitas ka. Siis tagasi kooli, kus pidu pidi kohe hakkama. Jõudsime üsna täpselt kohale, aga kuna alguses esinesid ainult muusikakooli õpilased oma lookestega Pausenhalles, siis mul oli piisavalt aega, et oma õhtu esimene kleit selga panna, nimelt seesama suvekleit, mille ema mulle oli siit laadalt ostnud. :) See oli ikka päris ilus ja püüdis mitmeidki pilke. :D Kuigi vahepeal hakkas ka pisut jahe, sest ega tuul ju armu andnud meile tol õhtul.
Mängisin puhkpilliorkestri ja Big Bandi esinemise ajal suurt paparatsot ning pildistasin kõike ja kõiki iga võimaliku nurga alt. Päris lõbus oli see, kuigi kõrged kontsad ei olnud maailma kõige mugavamad jalanõud sellise ürituse jaoks.
Eks siis lõpuks ometi hakkas ka meie bändi kord. Esimesed lood läksid täitsa hästi, aga need, kus pidi laulma Franziska, ei tulnud kõige paremad välja, sest tüdruk oli vaid ühes proovis käinud ning hommikul ka proovist lihtsalt minema jalutanud, kuna ei olnud saanud laulda seda lugu, mida oli tahtnud. Õnneks tuli ta siiski tagasi hiljem ja esines ikkagi nii hästi kui suutis. Kui aga Ramona lavale astus, muutus värk koheselt palju paremaks, tema saigi meil hiljem õhtu päästjaks. Mina sain ka oma bäkiga ja klahvkadega väikseks kuulsuseks siin. Päris lõbus oli. Meie kõige parem lugu, nagu avata oligi, oli Lady Marmalade. Kõigil naissoost isikutel lava peal olid võrksukad ja minipüksid/seelikud/kleidid seljas. Ka minul oli kostüümivahetus ja panin oma sukad koos oma üliarmsa musta minikleidiga selga ning tippisin oma kontsadel seal klahvka taga.
Viimase loo ajaks oli meile kuulajaid jäänud nii keskmiselt 20 ringis. :D See oli alles fun. :)
Kõik sai läbi. Kõik olid täiesti läbi. Ja siis järsku hakkas Benno lava kokku koristama !! Me vahtisime ammuli sui pealt, et kuidas ta küll jaksab!. Ja ta koristaski koos paari mehega, kellel veel jõudu oli, lava puhtaks.! Ma ei saa aru, kuidas ta suutis. Kõik olid pinkide peal lösakil, lõdisesid külmast või ähkisid lihtsalt suurest pingutusest, tema aga vuhtis ikka edasi. Vinge, ma ütleks!.
Kell oli selleks ajaks juba peaaegu 12, aga meie istusime seal ikka edasi. Ma vahetasin oma kingad nii kähku kui võimalik oma sneakersite vastu ära, ülejäänu jäi selga nii, nagu ta oli. Päris huvitav kostüüm oli lõpuks koos. :D Kahju natuke, et sellest pilti ei tehtud.. aga ma võin selle ka uuesti kokku panna ja lasta siis kellegil pilti teha, et te ka näeksite seda. ;) Eks vaatab. :)
Rääkisime seal siis juttu veel paar tundi, õieti mina pigem kuulasin ja püüdsin aru saada kui et kaasa rääkida. Aga siis, kui silmad hakkasid vaikselt kinni langema nii, et enam ei saa kohe lahti, siis vajusid ka inimesed laiali. Ütlesime kõigile head ööd ning suundusime oma koju. Meie jutt jätkus isegi kodus köögilaua taga, aga ma lihtsalt ei suutnud enam silmi lahti hoida ning läksin magama. Kell oli siis umbes 4 öösel :) irw ;D
Pühapäev, 26. 07.2009.
Ärkasin kell 17.00 päeval. Niivõrd hilja seepärast, et ma ju läksin magama kell 4 öösel ja seljataga oli ka pikk päev, seetõttu olin nii väsinud. Lõplikult ärkvel ja pestud olin ma kella 6-ks õhtul :D. Ma olen ikka tubli, kas pole? :D. Siis natukese aja pärast tuli meile Stefan külla, samuti väga väsinud olekuga, kuna tema oli kah kell 4 öösel magama saanud, aga tema pidi juba kell 7 või nii ärkama, sest ta pidi kusagil oma trombooni mängima kell pool 9 hommikul. (Ei saa aru küll, kus.) Ta võttis meilt siis kaasa oma juuksegeeli, mis juba pikemat aega meie juures oli olnud :D ning sõitis siis tagasi Eschenbachi, sest tahtis puhata. Meie aga see-eest olime saanud küllalt magada kõik ja tahtsime midagi teha, niisiis võtsime samuti suuna Eschenbachi poole ning läksime ühte hotelli-restorani-minigolfiväljakule sööma. Mingil hetkel ilmus ka Stefan sinna, kuna Franzi oli talle helistanud ja kutsunud meiega koos sööma. Täitsime oma kõhtusid hea ja paremaga, Thor vingus seal vahepeal meiega natukene aega ja siis oli juba päris õhtu käes ka.
Hakkasime kodu poole liikuma. Stefan ees oma koju, meie autoga oma koju. Järsku aga pööras Benno autoga järsult kuhugi majade vahele ning tiirutas, kuni jõudis Stefani maja juurde, kus polnud veel kedagi. Tõmbasime siis tema garaaži sisse ning jäime teda ennast ootama. Mingi aja pärast ta tuligi ning siis sai palju naerda, kui ta nägi, et mingi auto on juba temal ees. :D:D See oli naljakas. Aga siis sõitsime tal lõpuks eest ära ja oma koju.
Kodus istusime niisama ja rääkisime järgmise nädala plaanidest. Seejärel hakkasime vaikselt kõik ükshaaval magama minema, alustades Thorist ja lõpetades muidugi minuga.
Esmaspäev, 27.07.2009
Pidin varakult ärkama, kuna meile tulid külalised! Õieti oli Benno omale külla kutsunudkõik naissoost õpetajad, kes muusikakoolis töötasid. Istusime siis, sõime ja rääkisime niisama jttu, mina olin peamiselt oma toas netis. Juba siis teadsid kõik need inimesed (neid oli päris palju muide), et mina olen see uus staar siin. :D Mingi aja pärast läksid nad ükshaaval ära ka. Minul polnud siis midagi teha ja lugesin mingi aja "Tõde ja Õigust". Sain selle lõpuks läbi ka. Päris kurb lugu, ometi väga meisterlikult kirjutatud. Siis teatas ema mulle, et lähme ujuma. Õues oli jumala palavaks äkki läinud ja nii me siis sõitsimegi Kiesi Beachi. Päevitasime, ujusime, õiendasime pisut Thoriga ja tulime koju tagasi. Franzil olid külas Timo ja veel paar klassivenda, kes aga läksid natukese aja pärast ära. Istusime siis niisama netis, kuulasime muusikat, kuni Benno koju tuli. Siis pidi ta Franzi mingile peole viima ja siis hakkasime me koos Monty Pythonist "Briani elu" vaatama. Me ei leidnud aga oma DVD-mängija pulti üles ja nii pidime Benno õnnetuseks seda vaatama inglise keeles, mis mulle ja emale sobis paremini. No nalja sai kui palju. "Always look on the bright side of life *vilistamine*!" laulsid nad, kui juba risti pea rippusid.! IRW. Ma soovitan kõigile, kes pole näinud, seda kindlasti vaadata. Te naerate nii, et kõht pärast täiega valutab, ausalt !!. ;)
Peale seda kobisime kõik ka magama.
Teisipäev, 28.07.2009.
Lõpuks siis olen jõudnud ka oma tänase päevani välja. Ma proovin järgnevatel päevadel nii tihti kui võimalik uuendada oma blogi, aga lihtsalt mõnikord pole võimalik. Püüdke aru saada :).
Täna oli huvitav päev. Käisin Franziga koos tema koolis ja tundides. Kohe kooli jõudes saime tema klassivendadega kokku ja üks hüüdis mulle kogu ülejäänud päeva (ma absoluutselt ei mäleta ta nime, vist migni Juunior vms oli :D) "Triin is in da House!" :D See oli nii naljakas. :D
Esimesed kaks tundi olid neil kokandus, kus aga nemad pidid nõusid pesema hoopiski. See oli üsna igav, eriti seepärast, et mina ei pidanud muud tegema, kui pealt vaatama. Teise tunni alguses aga saatis õps Franzit, mind ja tema sõbrannat poodi klassile jäätist tooma. Sellega läks meil tubli pool tundi ära, kuna me kõndisime nii aeglaselt nagunii. Sõime siis oma jäätised ära ja sellega oli tund ka läbi.
Järgmiseid tunde enam ei toimunud, selle asemel läksime matkama. Või no tegelikult jalutasime umbes 4 kilomeetri kaugusel asuvasse külasse, peatusime seal natuke aega, sõime-jõime ja kõmpisime siis tagasi. Tee peal sai igast nalja, poisid tirisid muudkui helkuriposte maa seest välja ja võitlesid nendega, panid ikka lõpuks need oma kohale tagasi. Üldse sai palju nalja. Mina olin nagu see uus mängukann, mis lastele kätte antakse ja siis seda uudistatakse tükk aega. :D Aga ikkagi oli lõbus. :D Mõnus päike paistis, kätele sai hästi päikest täna.
Lõpuks jõudsime siis ka koju. Olin päris läbi ja päris näljane. Sõin ja siis uudistasime ühte kataloogi, mis meile oli tulnud.
Natuke aega hiljem teatas Franzi mulle, et me läheme varsti koos paari poisiga ujuma ühte kohta. Sinna oli veel aega, nii et ma alustasin "Tõe ja Õiguse" V osa ja tegin vahepeal pisikese uinaku, et oleksin värskem välja minnes. Ema viis meid autoga siis Dießfurti (väike küla Pressathi lähedal) juurde, kus oli paar järvekest. Veetsime ühe päris lõbusa õhtupooliku seal järve ääres. Meil oli suur madrats ka kaasas, millega sai vee peal palju hullatud. Lõpuks läksid kõik ära, siis käisime ja viisime madratsi ära ühele vanemale naisele, kes seal juures elas, ajasime natuke juttu ning tulime tagasi. Olime kolmekesi: Timo, mina ja Franzi. Siis aga teatas Timo, et tema läheb vette tagasi ja meie peame ka tulema. Kell oli juba mingi pool 7 ja ega õhk just maailma soojem ka polnud, aga lõpuks sai ta meid nõusse ning käisime veel korra ujumas. Päris lõbus oli. Välja tulles värisesime kõik korralikult, aga riided saime ruttu selga ja Benno saabus autoga just parajal ajal, et meid koju viia.
Käisime poest veel ka läbi, ostsime sealt paar asja ja maabusime koju. Natukese aja pärast tulid meile külla Klaus ja tema naine Celeste. Hästi toredad inimesed on nad, rääkisime juttu ja sõime ja värki. Lõpuks läksid nad ka ära ning mina alustasin oma postituse kirjutamist. Siis aga kutsus Benno mind enda juurde ja teatas, et mulle on uus pakkumine esinemiseks, järgmine nv Grafenwöhris mingi järve või ma ei teagi täpeslt mille juures. Tegime siis nalja, et ma mängisin suurt superstaari, kes pidi oma kalendrit kontrollima ja siis ütlesin veel, et "I think I can squeez it in somwhere here." Ja Benno vastas selle peale, et "You have to contact your manager." Meie teksti peale olid kõik lõpuks naerukrampides.
Ja ega rohkem midagi polegi rääkida/kirjutada. Kuulan juba sajandat korda oma youtube muusika playlisti ja kirjutan seda siin nüüd. See tuli alles üks pikk postitus. Loodan, et jõudsite selle ühekorraga ära lugeda. Kui mitte, siis edu :D. Ja minu poolt kõige suuremad tervitused ja kallistused ja ma nii tahaks, et te kõik siin oleks, eriti sina, Marleen, ja sina, Helen. Ma ei ole su raamatut unustanud, muideks, aga pole raamatupoodi sattunud veel. ;)
Head ööd, kallikesed, Gute Nacht! :*:*:*
28 juuli 2009
23 juuli 2009
"I have the best of both worlds" ;)
It's Hannah Montana time, everyone !! Okei, tegelikult ma alustasin uue sarja, nimelt Hannah Montana vaatamist. Võlurid Waverly Place'ilt said läbi ning Hannah/Miley ootas juba järjekorras. Tõsiselt funny sari. Kuigi võlurid on ikka paremad :D
Nonii. Mis minuga siis täna juhtus ka? Juhtus nimelt see, et ma tõusin jälle varakult üles. No nii umbes enne 7-t hommikul :D Ma ei tea, kuidas ma küll seda suudan, aga tundub, et hommikuti muusikakoolis dire kabinetis tšillamine mõjub mulle hästi. ;)
Meid külastas a really huge bunch of little people, ehk siis lasteaialapsed tulid muusikakooli järgi tšekkama. Brrr.... too many little.. people this morning for me. Ma peitsin end enamuse ajast arvuti taga, kus ma korrastasin täiega oma youtube accounti, peamiselt playliste. Mul on nüüd selline hunnik neid, et ma unustan varsti ise ka ära, mis mul kõik olemas on seal. Loll youtube ei lase ju üle 200 video ühte playlisti panna, nii et ma pidin selle pärast mitu tegema. Aga pohhui see, ongi natuke paremini eraldatud mu videod.
Peale seda tuli üks bändimees, Säm, Bennoga proovi tegema. Ma luusisin seal niisama ringi, printisin omale vahepeal Miley Cyruse "The Climb'i" täielikud noodid välja ja otsisin ka meestele laulusõnu ja muud värki netist. Mu üle oldi vahepeal mu otsimisvõime üle lausa täitsa uhked. ^.^ Tegin nalja, et tulen tulevikus Bennole sekretäriks, et ma oskan ka internetti kasutada :D. (See oli tõesti ainult nali ;P) Sain omale ka täieliku Lange Nachti kava, ringitasin ja markeerisin seal kohe oma lood ära ning kaunistasin seda lehte, kuidas oskasin :P 7 lugu. 7 lugu, kus mina pean osalema ! Kokku on lugusid 23 muidugi, aga ma saan võib-olla homme veel midagi juurde, kuigi pole kindel. Eks vaatab veel.
Nonehh, mis ma siis veel tegin.. tulin koju, sõin kõhu täis ja hakkasin läpakas surfama. Vaatasin viimased wowpi osad ära ning siis kohe preili Montana kallale. Nüüd on 6 osa ära vaadatud, jätkan homme, kui aega on, sest täna peab magama hakkama vaikselt kobima, sest homme on äratus veelgi varem, kell 6! Suvel !! Aga mulle meeldib see, sest vähemalt on homme põnev päev - meil tuleb Lange Nachti lava kohale !!!! JA me hakkame seda kohe homme ka püsti panema. This is gonna be super fun party time !! :D;D:D
Aga nüüd, mu kallid lugejad, kes te nii ustavalt mu seiklusi jälgite, siinkohal pean teiega jällegi hüvasti jätma ning lootma, et ootate innukalt mu uut postitust, et teada saada, mida huvitavat ma tegin.
Next time on "Triinu seiklused Saksamaal": Kuidas käib Saksamaal lava püstitamine ja mis saab proovis Franziskaga (mitte mu poolõde, vaid üks lauljatest). Stay tuned for the next episode of...
"Triinu seiklused Saksamaal"!!!
Gute Nacht und Tschüß!
Nonii. Mis minuga siis täna juhtus ka? Juhtus nimelt see, et ma tõusin jälle varakult üles. No nii umbes enne 7-t hommikul :D Ma ei tea, kuidas ma küll seda suudan, aga tundub, et hommikuti muusikakoolis dire kabinetis tšillamine mõjub mulle hästi. ;)
Meid külastas a really huge bunch of little people, ehk siis lasteaialapsed tulid muusikakooli järgi tšekkama. Brrr.... too many little.. people this morning for me. Ma peitsin end enamuse ajast arvuti taga, kus ma korrastasin täiega oma youtube accounti, peamiselt playliste. Mul on nüüd selline hunnik neid, et ma unustan varsti ise ka ära, mis mul kõik olemas on seal. Loll youtube ei lase ju üle 200 video ühte playlisti panna, nii et ma pidin selle pärast mitu tegema. Aga pohhui see, ongi natuke paremini eraldatud mu videod.
Peale seda tuli üks bändimees, Säm, Bennoga proovi tegema. Ma luusisin seal niisama ringi, printisin omale vahepeal Miley Cyruse "The Climb'i" täielikud noodid välja ja otsisin ka meestele laulusõnu ja muud värki netist. Mu üle oldi vahepeal mu otsimisvõime üle lausa täitsa uhked. ^.^ Tegin nalja, et tulen tulevikus Bennole sekretäriks, et ma oskan ka internetti kasutada :D. (See oli tõesti ainult nali ;P) Sain omale ka täieliku Lange Nachti kava, ringitasin ja markeerisin seal kohe oma lood ära ning kaunistasin seda lehte, kuidas oskasin :P 7 lugu. 7 lugu, kus mina pean osalema ! Kokku on lugusid 23 muidugi, aga ma saan võib-olla homme veel midagi juurde, kuigi pole kindel. Eks vaatab veel.
Nonehh, mis ma siis veel tegin.. tulin koju, sõin kõhu täis ja hakkasin läpakas surfama. Vaatasin viimased wowpi osad ära ning siis kohe preili Montana kallale. Nüüd on 6 osa ära vaadatud, jätkan homme, kui aega on, sest täna peab magama hakkama vaikselt kobima, sest homme on äratus veelgi varem, kell 6! Suvel !! Aga mulle meeldib see, sest vähemalt on homme põnev päev - meil tuleb Lange Nachti lava kohale !!!! JA me hakkame seda kohe homme ka püsti panema. This is gonna be super fun party time !! :D;D:D
Aga nüüd, mu kallid lugejad, kes te nii ustavalt mu seiklusi jälgite, siinkohal pean teiega jällegi hüvasti jätma ning lootma, et ootate innukalt mu uut postitust, et teada saada, mida huvitavat ma tegin.
Next time on "Triinu seiklused Saksamaal": Kuidas käib Saksamaal lava püstitamine ja mis saab proovis Franziskaga (mitte mu poolõde, vaid üks lauljatest). Stay tuned for the next episode of...
"Triinu seiklused Saksamaal"!!!
Gute Nacht und Tschüß!
22 juuli 2009
Nüüd see siis juhtuski.
Te küsite, mis küll juhtus? Aga nimelt see, et arvuti ei ööbi enam minu toas ning ma ei saanud teile kirjutada eile õhtul! Tragöödia missugune. Ma kujutan ette, kuidas te ootasite ja ootasite, aga minu blogi ei tulnud ega tulnud. Noh, now I'll make it up to you for waiting.
Alustaks eilsest päevast. Ärkasin ülimalt vara hommikul (nii umbes seitsme paiku) ning läksin Bennoga koos muusikakooli. Tegutsesime seal terve hommikupooliku Pinki "Soberi" nootide kallal, nii et mul kummitas terve ülejäänud päeva selle laulu kaks mingit takti peas. See oli täiesti jube! Kui me lõpetasime, korises mu kõht jubedalt valjusti ning nõudis süüa. Läksime siis koju ja sõime igast häid asju.
Peale lõunat passisin niisama kodus, ema ja Thor läksid umbes kella nelja ajal arsti juurde. Kuna meil toas oli siis palju külmem kui õues, tegin akna lahti, vedasin läpaka akna juurde ning istusin aknalauale, selg lahtiselt päikese poole. Nii mõnus, õrn tuuleke üle selja käimas, samas kuum päike seda paitamas, see oli nii mõnus tunne. Umbes poolteist tundi sain nii olla, siis maabusid ema ja Thor ning ma pidin Thoriga minema hobuseid vaatama.
Õhtu poole saabus koju ka Benno, kes peale õhtusööki teatas, et lähme kohalikku baar-resto-klubisse Hitchcock. Olime kõik suures vaimustuses ning sättisime end hästi valmis. Siis aga õue jõudes ta teatas, et lähme võtame enne Tazo (või Tazzo, üks Kreeka restoran, kelle omanik on Tazzo) juures paar napsu ka. Me läksime jala, mis tähendas seda, et kohale jõudes olime pisut väsinud juba. Seal me siis istusime, mina sain omale jäätisehunniku nina ette, Franzi ei tahtnud midagi ja ema ning Benno võtsid omale kaks jooki.
Lõpuks läksime sealt ka ära ja võtsime oma arust suuna Hitchcocki peale, mis asus täiesti teisel pool linnakest. Õnneks on see linnake üsna väike. Jõudsime välja muusikakooli juurde, kus me siis sisse astusime korraks. Peale seda läksime edasi ning siis järsku ühel ristil, kus pidime ära pöörama, pööras Benno hoopiski kodu poole, kuna tema oli juba ära väsinud ning ei viitsinudki enam kuhugi mujale minna. See tegi küll meele natuke mõruks ning ülejäänud aja olin üsna pahases tujus nagu emagi. Kuna ma arvutit ei saanud kasutada enam, haarasin "Tõe ja õiguse" kätte ning lugesin seda poole ööni.
Järgmine hommik, ehk siis täna hommikul tõusin umbes nii pool kaks. I know, I know, bad habit lööb jälle välja. Aga ma püüan end sellest võõrutada. I'm Trying!! :D Igatahes, sõime, jõime, siis tuli Benno koju.. palju hiljem, kui tegelikult pidi tulema. Käisime andsime Thoriga hobustele vahepeal mõned bretsed (siinsed saiakesed), mis olid meil kõvaks läinud ning paitasime neid. (Meie naabril on siis mingi viis-kuus hobust ja neid me käimegi iga päev vaatamas-paitamas.) Koju tagasi jõudes teatati mulle, et ma pean koju jääma, kuna ema, Benno ja Franzi lähevad Weidenisse (u. 24 km siit) Franzi riidekappi ära tooma ja Thor võib iga hetk ukse taha ilmuda ning siis ta peab sisse saama. Olin päris pahane muidugi. Aga siis nad olid juba läinud ja just paar minutit hiljem saabus ka Thor ukse taha. Hakkasime Jääaeg 2 vaatama. Mingil hetkel oli ta natukeseks ajaks kadunud ja siis ilmus suure jooksu ja karjumisega, et tema oli ema autos kohanud nign ema olevat talle öelnud, et ma tulgu muusikakooli juurde, et nad on seal. Ma mõtlesin, et mis nüüd toimub, aga ma ei hakanud eriti Thori pinnima, lihtsalt läksin kiirkõnniga muusikakoolini. Thor oli muidugi kaasas.
Seal polnud aga kedagi. Siis sain aru, et Thor oli mule täielikku jama ajanud ning olin täiesti ülimalt furious, no ikka täielikult maruvihane tema peale. Tükk aega istusin ühe koha peal ning mõtlesin, et mis nüüd saab. Asi oli selles, et mul pole kodu välisukse võtit ning ma ei saanud enam koju sisse. Benno ja teised pidi aga jõudma alles 7 ajal, kell oli sel ajal alles pool 6. No mida küll teha?? Käisime siis vahepeal kodu juures ning tulime siis tagasi muusikakooli juurde, kuna sinna ma pidin nagunii mingil hetkel minema. Päevitasime jalgu (mul olid pikad tumedad teksad veel jalas ka ja sooja oli !!!!! 31 !!!!! kraadi!) ning ootasime ema ja Bennot. Millalgi saabus Johanna, kes tuli ka proovi kella 7-ks ning siis saabus kohe ka Benno emaga. Tulid Lena (üks lauljatest) ja Ramona ja proov võiski alata. Sain oma võrksukad kätte, päris kiftid nägid välja, ema läks koju, kuna meil polnud teist keyboardi, millel ta mängida võiks ja meie tegime proovi. Selle proovi jooksul sain ma omale veel uusi ülesandeid juurde. Nimelt pean ma backi laulma nüüd ka järgmistele lauludele: "Sober" ja "Sleeping in my car". Samuti pean ma keyboardiga taustatrummid panema käima mitte ainult "Show me heaven'is", vaid ka "Miracle of love'is". See tõotab tulla päris tihe õhtupoolik laupäeval. Seepärast küsisin ka Bennolt peale proovi kohe, et ta teeks mulle täieliku kava kõigist lauludest õiges järjekorras, et ma teaks, millal ma kus pean olema ja mida tegema. Õnneks on meil Lange Nachtil õhtul aega küllalt, kuna kell 6 hakkab kõik see värk, aga mina hakkan meie bändiga mängima alles kusagil 9-10 vahel õhtul. On aega endale paar napsu julgustuseks sisse kallata, siis on julgem laval olla. :D:D
Õhtul koju jõudes hakkasime peale sööki seda riidekappi kokku panema. See seisab nüüd siiamaani keset tuba poolikult, uksed ja paar sahtlit on vaja veel sisse paika panna, siis on valmis ka. Homme teeme selle ära. Aga nüüd pean magama minema, kuna ema ootab arvutit oma tuppa. :/ Davai, Gute Nacht 2 u all !! ;)
Alustaks eilsest päevast. Ärkasin ülimalt vara hommikul (nii umbes seitsme paiku) ning läksin Bennoga koos muusikakooli. Tegutsesime seal terve hommikupooliku Pinki "Soberi" nootide kallal, nii et mul kummitas terve ülejäänud päeva selle laulu kaks mingit takti peas. See oli täiesti jube! Kui me lõpetasime, korises mu kõht jubedalt valjusti ning nõudis süüa. Läksime siis koju ja sõime igast häid asju.
Peale lõunat passisin niisama kodus, ema ja Thor läksid umbes kella nelja ajal arsti juurde. Kuna meil toas oli siis palju külmem kui õues, tegin akna lahti, vedasin läpaka akna juurde ning istusin aknalauale, selg lahtiselt päikese poole. Nii mõnus, õrn tuuleke üle selja käimas, samas kuum päike seda paitamas, see oli nii mõnus tunne. Umbes poolteist tundi sain nii olla, siis maabusid ema ja Thor ning ma pidin Thoriga minema hobuseid vaatama.
Õhtu poole saabus koju ka Benno, kes peale õhtusööki teatas, et lähme kohalikku baar-resto-klubisse Hitchcock. Olime kõik suures vaimustuses ning sättisime end hästi valmis. Siis aga õue jõudes ta teatas, et lähme võtame enne Tazo (või Tazzo, üks Kreeka restoran, kelle omanik on Tazzo) juures paar napsu ka. Me läksime jala, mis tähendas seda, et kohale jõudes olime pisut väsinud juba. Seal me siis istusime, mina sain omale jäätisehunniku nina ette, Franzi ei tahtnud midagi ja ema ning Benno võtsid omale kaks jooki.
Lõpuks läksime sealt ka ära ja võtsime oma arust suuna Hitchcocki peale, mis asus täiesti teisel pool linnakest. Õnneks on see linnake üsna väike. Jõudsime välja muusikakooli juurde, kus me siis sisse astusime korraks. Peale seda läksime edasi ning siis järsku ühel ristil, kus pidime ära pöörama, pööras Benno hoopiski kodu poole, kuna tema oli juba ära väsinud ning ei viitsinudki enam kuhugi mujale minna. See tegi küll meele natuke mõruks ning ülejäänud aja olin üsna pahases tujus nagu emagi. Kuna ma arvutit ei saanud kasutada enam, haarasin "Tõe ja õiguse" kätte ning lugesin seda poole ööni.
Järgmine hommik, ehk siis täna hommikul tõusin umbes nii pool kaks. I know, I know, bad habit lööb jälle välja. Aga ma püüan end sellest võõrutada. I'm Trying!! :D Igatahes, sõime, jõime, siis tuli Benno koju.. palju hiljem, kui tegelikult pidi tulema. Käisime andsime Thoriga hobustele vahepeal mõned bretsed (siinsed saiakesed), mis olid meil kõvaks läinud ning paitasime neid. (Meie naabril on siis mingi viis-kuus hobust ja neid me käimegi iga päev vaatamas-paitamas.) Koju tagasi jõudes teatati mulle, et ma pean koju jääma, kuna ema, Benno ja Franzi lähevad Weidenisse (u. 24 km siit) Franzi riidekappi ära tooma ja Thor võib iga hetk ukse taha ilmuda ning siis ta peab sisse saama. Olin päris pahane muidugi. Aga siis nad olid juba läinud ja just paar minutit hiljem saabus ka Thor ukse taha. Hakkasime Jääaeg 2 vaatama. Mingil hetkel oli ta natukeseks ajaks kadunud ja siis ilmus suure jooksu ja karjumisega, et tema oli ema autos kohanud nign ema olevat talle öelnud, et ma tulgu muusikakooli juurde, et nad on seal. Ma mõtlesin, et mis nüüd toimub, aga ma ei hakanud eriti Thori pinnima, lihtsalt läksin kiirkõnniga muusikakoolini. Thor oli muidugi kaasas.
Seal polnud aga kedagi. Siis sain aru, et Thor oli mule täielikku jama ajanud ning olin täiesti ülimalt furious, no ikka täielikult maruvihane tema peale. Tükk aega istusin ühe koha peal ning mõtlesin, et mis nüüd saab. Asi oli selles, et mul pole kodu välisukse võtit ning ma ei saanud enam koju sisse. Benno ja teised pidi aga jõudma alles 7 ajal, kell oli sel ajal alles pool 6. No mida küll teha?? Käisime siis vahepeal kodu juures ning tulime siis tagasi muusikakooli juurde, kuna sinna ma pidin nagunii mingil hetkel minema. Päevitasime jalgu (mul olid pikad tumedad teksad veel jalas ka ja sooja oli !!!!! 31 !!!!! kraadi!) ning ootasime ema ja Bennot. Millalgi saabus Johanna, kes tuli ka proovi kella 7-ks ning siis saabus kohe ka Benno emaga. Tulid Lena (üks lauljatest) ja Ramona ja proov võiski alata. Sain oma võrksukad kätte, päris kiftid nägid välja, ema läks koju, kuna meil polnud teist keyboardi, millel ta mängida võiks ja meie tegime proovi. Selle proovi jooksul sain ma omale veel uusi ülesandeid juurde. Nimelt pean ma backi laulma nüüd ka järgmistele lauludele: "Sober" ja "Sleeping in my car". Samuti pean ma keyboardiga taustatrummid panema käima mitte ainult "Show me heaven'is", vaid ka "Miracle of love'is". See tõotab tulla päris tihe õhtupoolik laupäeval. Seepärast küsisin ka Bennolt peale proovi kohe, et ta teeks mulle täieliku kava kõigist lauludest õiges järjekorras, et ma teaks, millal ma kus pean olema ja mida tegema. Õnneks on meil Lange Nachtil õhtul aega küllalt, kuna kell 6 hakkab kõik see värk, aga mina hakkan meie bändiga mängima alles kusagil 9-10 vahel õhtul. On aega endale paar napsu julgustuseks sisse kallata, siis on julgem laval olla. :D:D
Õhtul koju jõudes hakkasime peale sööki seda riidekappi kokku panema. See seisab nüüd siiamaani keset tuba poolikult, uksed ja paar sahtlit on vaja veel sisse paika panna, siis on valmis ka. Homme teeme selle ära. Aga nüüd pean magama minema, kuna ema ootab arvutit oma tuppa. :/ Davai, Gute Nacht 2 u all !! ;)
20 juuli 2009
Silence! I kill you !!
Tervist!
Täna oli mitte kõige põnevam päev, aga mitte ka täielikult igav. Üles sain ma jällegi alles lõuna ajaks. Peale lõunat tulid Franzile jälle paar klassivenda ja Timo külla ning lõpuks sain ma ka oma pusle valmis. See kujutab hobust, siga, lehma ja eeslit aia najale toetumas ja näkku irvitamas. Päris huvitav pilt. :D
Õhtu poole käisin Thoriga väljas jalutamas. Käisime külastasime Bennot muusikakoolis, kes just tormas linnapea vastuvõtule. Peale seda suundusime tagasi koju, kus ema pani mind õue ja rõdu pühkima. Peale seda lugesin pisut oma "Tõde ja õigust" edasi ning siis tuli koju Benno. Ah jaa, vaatasime poistega koos youtubest veel Achmed the dead terroristi. Päris naljakas, kõõksuda sai ikka küllalt. http://www.youtube.com/watch?v=fB0JdVzMTIY Vaadake siit, kui ei tea veel, kes on Achmed. ;) Ma luban, et te saate naerda nii, et kõht valutab. ;P
Lõpuks istusime kõik koos elutoas ja rääkisime juttu. Ja nüüd ma peangi magama minema, arvuti võetakse ka ära. :/ Okei, head ööd, teie kõik !! Gute Nacht!
Täna oli mitte kõige põnevam päev, aga mitte ka täielikult igav. Üles sain ma jällegi alles lõuna ajaks. Peale lõunat tulid Franzile jälle paar klassivenda ja Timo külla ning lõpuks sain ma ka oma pusle valmis. See kujutab hobust, siga, lehma ja eeslit aia najale toetumas ja näkku irvitamas. Päris huvitav pilt. :D
Õhtu poole käisin Thoriga väljas jalutamas. Käisime külastasime Bennot muusikakoolis, kes just tormas linnapea vastuvõtule. Peale seda suundusime tagasi koju, kus ema pani mind õue ja rõdu pühkima. Peale seda lugesin pisut oma "Tõde ja õigust" edasi ning siis tuli koju Benno. Ah jaa, vaatasime poistega koos youtubest veel Achmed the dead terroristi. Päris naljakas, kõõksuda sai ikka küllalt. http://www.youtube.com/watch?v=fB0JdVzMTIY Vaadake siit, kui ei tea veel, kes on Achmed. ;) Ma luban, et te saate naerda nii, et kõht valutab. ;P
Lõpuks istusime kõik koos elutoas ja rääkisime juttu. Ja nüüd ma peangi magama minema, arvuti võetakse ka ära. :/ Okei, head ööd, teie kõik !! Gute Nacht!
Zombie by Cranberry. Sõnad.
Another head hangs lowly,
Child is slowly taken.
And the violence caused such silence,
Who are we mistaken?
But you see, it's not me, it's not my family.
In your head, in your head they are fighting,
With their tanks and their bombs,
And their bombs and their guns.
In your head, in your head, they are crying...
In your head, in your head,
Zombie, zombie, zombie,
Hey, hey, hey. What's in your head,
In your head,
Zombie, zombie, zombie?
Hey, hey, hey, hey, oh, dou, dou, dou, dou, dou...
Another mother's breakin',
Heart is taking over.
When the vi'lence causes silence,
We must be mistaken.
It's the same old theme since nineteen-sixteen.
In your head, in your head they're still fighting,
With their tanks and their bombs,
And their bombs and their guns.
In your head, in your head, they are dying...
In your head, in your head,
Zombie, zombie, zombie,
Hey, hey, hey. What's in your head,
In your head,
Zombie, zombie, zombie?
Hey, hey, hey, hey, oh, oh, oh,
Oh, oh, oh, oh, hey, oh, ya, ya-a...
Lisaks veel üks link selle hea remixiga. http://www.youtube.com/watch?v=vcajH99F4-c Te olete seda kindlasti kuulnud, eelmine kevad-suvi oli see hästi popp, nüüd kuulsin seda uuesti üle pika aja ja täitsa äge tundus jälle. :) Soovitan. ;)
19 juuli 2009
Zombie, zombie, zombie-e-e-e..
Hei hopsti, lugejad !
Minul oli täna väga tore ja hea päev. Hommikul äratati mind sõnumiga, et me sõidame tunni aja pärast ära ning kui ma valmis pole, siis jään maha. Nimelt oli Benno ema meid hommiku-lõunasöögile kutsunud. Eks mina vedelesin siis veel veerandi tundi maas, siis ajasin end kuidagi üles ning koperdasin dušši alla. Poole tunni pärast istusin autos ning ikka veel haigutades kimasime juba umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Hahnbachi linnakesse. Emal oli TomTomis (GPS) marsruut valmis ja nii me siis sõitsime selle järgi. Benno tuli oma autoga järgi meile, kuna ta pidi oma tütred ka võtma ning me poleks kõik ühte autosse mahtunud.
Kui kohale jõudsime, tuli välja, et ema ei leia õiget maja üles. Haa. Vot see oli naljakas tiirutamine, mis me seal kitsastel tänavatel majade vahel tegime. Tükk aega kirusime juba Bennot ja maailma, et miks ta meile vale aadressi ütles jne jne jne. Siis äkki aga märkas ema ühte imepisikest sildikest kusagil puuokste vahel, mis teatas, et sellel majanumbril on veel lisatähed ka ning suunas meid kuhugi täiesti majade vahele. Lõpuks jõudsime nii kohale ka ning just minut hiljem saabus ka Benno.
Sõime siis oma lunchi ära ja kobisime elutuppa teleka ette. Natuke aega vaadanud, vajusime nii mina kui Johanna lihtsalt ära, kuna me mõlemad olime niivõrd väsinud. Natuke aega sai puhata, siis aga pidime hakkama tagasi sõitma, sest meil pidi muusikakoolis järjekordne proov hakkama. Hiljem kutsus Benno elutuba seal naljatamisi magamistoaks. ;)
Tagasi sõitsime samuti TomTomi järgi, aga see juhtis meid mingit hoopis teist teed pidi tagasi. Aga nii oligi toredam, nägi jälle uut maastikku Pressathi lähedal.
Pressathisse jõudes tuli aga välja, et proov lükkus kella kolmelt neljale ja meil jäi natuke üle tunni aega niisama olla. Avastasime siis, et täna toimub mingi väike laadake keset üht linna tänavat ning otsustasime sinna minna, kuna mul oli hädasti vaja uusi kinniseid jalatseid, sest mu kuldsed tossud on juba täiesti läbi ja olid läbimärjad ikka veel eilsest õhtust. Sinna jõuddes aga nägime hoopiski üliilusaid pluuse meie nina ees vägagi väljakutsuvalt rippumas ja me emaga tormasime otsemaid nende vahele. Siis aga pidime lõpuks edasi liikuma, sest aeg jäi järjest vähesemaks. Jõudsime siis ühte jalatsipoodi.. õieti vist ainukesse selle linna peal. Sealt saingi omale hästi ägedad valged tossu-tennise-ja-ma-ei-tea-mille-veel vahepealsed asjad.. ma ei oska eriti kirjeldada neid. Kui Eestisse tulen, siis näete neid kindlasti. :)
Nii. Ma leidsin ühe pildi ka, mis kirjeldab umbes neid. Lõige on sama, mis mõlemal siin, ainult et nad pole värvilised, vaid üleni valged. Hästi nummid, mulle täiega meeldivad. ;)
Aga siis käisime ülejäänud laada kiiresti läbi ning tormasime tagasi pluuside juurde. Seal läks meil ikka tükk aega, enne kui suutsime ära otsustada, et ostame mõlemad kaks asja. Ema sai kaks hästi lahedat pluusi omale ja mina sain ka ühe pluusi, mis oli vihma käes natuke märjaks saanud. Kollast värvi, selja peal on selline päris huvitav lõhik sees, mustad äärised. Ülinummi :) Ka sain omale lõpuks ometi suvekleidi!!! Just selline piisavalt lühike, nagu ma alati olen tahtnud ja ka selliste värvidega, nagu mulle meeldivad. Ma olen nii õnnelik praegult ikka veel selle üle :D. Asjad ära ostetud, kõmpisime proovi. Meid ootas ees juba üks laulja ja kaks bändipoissi. Oi, üks kidrapoistest oli niiiiiii armas. ;) Ta oli tõsiselt nummi näoga ja üldse. JA ta mängis päris hästi kidra ka. :D
OKei. KHmm.. enough of that. :P Tänane proov oli pisut viljakam kui eelmised, kuigi üks laulja ikka puudus veel. Mulle tehti proovi ajal selgeks, et ma pean esinemisel võrksukki kandma :D. Asi oli selles, et üks lauludest on Lady Marmalade, mis on selline üsnagi võrgutav ja päris äge lugu - http://www.youtube.com/watch?v=GoVeAGaO27I vaadake videot, kui tahate teada täpset lugu. Siis ma ütlesin, et mul pole ju võrksukki ja nad lubasid, et viivad mu neid ostma. :) Nad on tegelt hästi lahedad tüdrukud kõik. Nendega saab ikka nalja ka. ;P
Siis jamasin ma ühe lauluga natuke aega keyboardiga, sest ma pean seal panema ise kõiksugu trummid taha mängima ja siis laulu lõpus veel maha ka võtma, et normaalne oleks ja mida iganes veel tegema.. oehh, tõotab tulla närvesööv katsumus.
Lõpuks pandi mind veel puuduva laulja asemel laulma ka paari rida ning otsustati siis, et ma peaksingi seda laulma ka esinemise ajal! Öeldi veel, et hea, et viisi pead, aga powerit võiks natuke rohkem olla. Eks ma siis proovin. Loodan, et tuleb normaalselt välja. Muideks, head uue päeva algust! Kell sai just 12 öösel siin. Esmaspäev on alanud. Kolmas siinoleku nädal on alanud.
No ja peale proovi tulime koju, siis läksime sõime ühe Itaalia restoranis suured portsud pastasid ning tulime uuesti koju, kõhud lõhkemiseni täis. Siis panime kõik koos ühe pusle kokku ja laulsime samal ajal Zombie't ( http://www.youtube.com/watch?v=sm-Za8TjMFQ )ning muid laulukesi. Zombie on ka Lange Nachti nimekirjas. Teate, et ma olin enne kuulnd ainult remixi ning ma polnud kunagi aru saanud, mida ta täpselt laulab, nüüd sain sõnad ka teada (refrään: In your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e, what's in your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e). Päris imelik, aga üsna deep laul on tegelikult. Ja see hakkas päris meeldima mulle.
Nonii. Nüüd siis jõudsingi jälle siia punkti välja, kus kuulan youtubest lugusid ja kirjutan praegu seda lõpulauset teile. Homme jälle. :) Tschüß!
Minul oli täna väga tore ja hea päev. Hommikul äratati mind sõnumiga, et me sõidame tunni aja pärast ära ning kui ma valmis pole, siis jään maha. Nimelt oli Benno ema meid hommiku-lõunasöögile kutsunud. Eks mina vedelesin siis veel veerandi tundi maas, siis ajasin end kuidagi üles ning koperdasin dušši alla. Poole tunni pärast istusin autos ning ikka veel haigutades kimasime juba umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Hahnbachi linnakesse. Emal oli TomTomis (GPS) marsruut valmis ja nii me siis sõitsime selle järgi. Benno tuli oma autoga järgi meile, kuna ta pidi oma tütred ka võtma ning me poleks kõik ühte autosse mahtunud.
Kui kohale jõudsime, tuli välja, et ema ei leia õiget maja üles. Haa. Vot see oli naljakas tiirutamine, mis me seal kitsastel tänavatel majade vahel tegime. Tükk aega kirusime juba Bennot ja maailma, et miks ta meile vale aadressi ütles jne jne jne. Siis äkki aga märkas ema ühte imepisikest sildikest kusagil puuokste vahel, mis teatas, et sellel majanumbril on veel lisatähed ka ning suunas meid kuhugi täiesti majade vahele. Lõpuks jõudsime nii kohale ka ning just minut hiljem saabus ka Benno.
Sõime siis oma lunchi ära ja kobisime elutuppa teleka ette. Natuke aega vaadanud, vajusime nii mina kui Johanna lihtsalt ära, kuna me mõlemad olime niivõrd väsinud. Natuke aega sai puhata, siis aga pidime hakkama tagasi sõitma, sest meil pidi muusikakoolis järjekordne proov hakkama. Hiljem kutsus Benno elutuba seal naljatamisi magamistoaks. ;)
Tagasi sõitsime samuti TomTomi järgi, aga see juhtis meid mingit hoopis teist teed pidi tagasi. Aga nii oligi toredam, nägi jälle uut maastikku Pressathi lähedal.
Pressathisse jõudes tuli aga välja, et proov lükkus kella kolmelt neljale ja meil jäi natuke üle tunni aega niisama olla. Avastasime siis, et täna toimub mingi väike laadake keset üht linna tänavat ning otsustasime sinna minna, kuna mul oli hädasti vaja uusi kinniseid jalatseid, sest mu kuldsed tossud on juba täiesti läbi ja olid läbimärjad ikka veel eilsest õhtust. Sinna jõuddes aga nägime hoopiski üliilusaid pluuse meie nina ees vägagi väljakutsuvalt rippumas ja me emaga tormasime otsemaid nende vahele. Siis aga pidime lõpuks edasi liikuma, sest aeg jäi järjest vähesemaks. Jõudsime siis ühte jalatsipoodi.. õieti vist ainukesse selle linna peal. Sealt saingi omale hästi ägedad valged tossu-tennise-ja-ma-ei-tea-mille-veel vahepealsed asjad.. ma ei oska eriti kirjeldada neid. Kui Eestisse tulen, siis näete neid kindlasti. :)
Nii. Ma leidsin ühe pildi ka, mis kirjeldab umbes neid. Lõige on sama, mis mõlemal siin, ainult et nad pole värvilised, vaid üleni valged. Hästi nummid, mulle täiega meeldivad. ;)
Aga siis käisime ülejäänud laada kiiresti läbi ning tormasime tagasi pluuside juurde. Seal läks meil ikka tükk aega, enne kui suutsime ära otsustada, et ostame mõlemad kaks asja. Ema sai kaks hästi lahedat pluusi omale ja mina sain ka ühe pluusi, mis oli vihma käes natuke märjaks saanud. Kollast värvi, selja peal on selline päris huvitav lõhik sees, mustad äärised. Ülinummi :) Ka sain omale lõpuks ometi suvekleidi!!! Just selline piisavalt lühike, nagu ma alati olen tahtnud ja ka selliste värvidega, nagu mulle meeldivad. Ma olen nii õnnelik praegult ikka veel selle üle :D. Asjad ära ostetud, kõmpisime proovi. Meid ootas ees juba üks laulja ja kaks bändipoissi. Oi, üks kidrapoistest oli niiiiiii armas. ;) Ta oli tõsiselt nummi näoga ja üldse. JA ta mängis päris hästi kidra ka. :D
OKei. KHmm.. enough of that. :P Tänane proov oli pisut viljakam kui eelmised, kuigi üks laulja ikka puudus veel. Mulle tehti proovi ajal selgeks, et ma pean esinemisel võrksukki kandma :D. Asi oli selles, et üks lauludest on Lady Marmalade, mis on selline üsnagi võrgutav ja päris äge lugu - http://www.youtube.com/watch?v=GoVeAGaO27I vaadake videot, kui tahate teada täpset lugu. Siis ma ütlesin, et mul pole ju võrksukki ja nad lubasid, et viivad mu neid ostma. :) Nad on tegelt hästi lahedad tüdrukud kõik. Nendega saab ikka nalja ka. ;P
Siis jamasin ma ühe lauluga natuke aega keyboardiga, sest ma pean seal panema ise kõiksugu trummid taha mängima ja siis laulu lõpus veel maha ka võtma, et normaalne oleks ja mida iganes veel tegema.. oehh, tõotab tulla närvesööv katsumus.
Lõpuks pandi mind veel puuduva laulja asemel laulma ka paari rida ning otsustati siis, et ma peaksingi seda laulma ka esinemise ajal! Öeldi veel, et hea, et viisi pead, aga powerit võiks natuke rohkem olla. Eks ma siis proovin. Loodan, et tuleb normaalselt välja. Muideks, head uue päeva algust! Kell sai just 12 öösel siin. Esmaspäev on alanud. Kolmas siinoleku nädal on alanud.
No ja peale proovi tulime koju, siis läksime sõime ühe Itaalia restoranis suured portsud pastasid ning tulime uuesti koju, kõhud lõhkemiseni täis. Siis panime kõik koos ühe pusle kokku ja laulsime samal ajal Zombie't ( http://www.youtube.com/watch?v=sm-Za8TjMFQ )ning muid laulukesi. Zombie on ka Lange Nachti nimekirjas. Teate, et ma olin enne kuulnd ainult remixi ning ma polnud kunagi aru saanud, mida ta täpselt laulab, nüüd sain sõnad ka teada (refrään: In your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e, what's in your head, in your head, zombie, zombie, zombie-e-e). Päris imelik, aga üsna deep laul on tegelikult. Ja see hakkas päris meeldima mulle.
Nonii. Nüüd siis jõudsingi jälle siia punkti välja, kus kuulan youtubest lugusid ja kirjutan praegu seda lõpulauset teile. Homme jälle. :) Tschüß!
Festid, festid, festid...
No terekest kah. Tundub, et ma suudan isegi oma lubadust täita ja iga õhtu teile oma päeva seiklustest rääkida. Kuigi ma ei tea, kui kauaks seda veel jätkub..
Igatahes. Täna oli täitsa huvitav päev. Ma ärkasin varakult üles !!! See on minu puhul tõeline ime. No muidugi ma ärkasin määratud 8.30-e asemel 8.50, aga see pole eriti tähtis. Tähtis on hoopis see, et oli laupäev ja ma ärkasin enne üheksat :D:D Suvel :D Okei. See varajane tõusmine oli vajalik selleks, et minna muusikakooli proovi. Täna olid kohal mina, Benno ja kaks lauljat Ramona ja Johanna (mu vanim poolõde, umbves minuvanune). Tegime siis paar lugu läbi ning äkitselt kadusid kõik kuhugi ära. Peale minu ja Benno muidugi. No siis hakkasime Duffy "Mercy" laulule noote kirjutama ja printima arvutis. Olime nii hoos, et kui ema järsku Thoriga ukse taha saabus ja küsis, et kas me ei peagi siis pulma minema, tormasime järsku nagu pea kaotanud kanad ringi. Asi oli nimelt selles, et Benno pidi koos paari teise puhkpillimängijaga ühes Pressathi lähedal asuvas külas nimega Grafenwöhr kirikus laulatusel mängima ning ta oli selle proovi käigus täiesti ära unustanud.
Õnneks jõudsime normaalselt kohale. Ka Stefan oli seal ning veel mõned inimesed, keda tean. Laulatus oli mitte väga pikk, väga ilus ja võttis paar pisarat ikka välja :')
Peale laulatust läksime kohvi jooma ja mingeid saiakesi sööma. Koos olid mina, ema, Thor, Benno, Stefan ja veel üks mees, kelle nimi mulle meelde ei jäänud :D Stefan oli muidugi väga kaval ja osav ning sai viimase müügiloleva maasikatordi tüki. Kõik olid ta peale väga pahased (naljaga pooleks), kuid mina olin see lucky one, kes sai seda torti ka maitsta. :) Stefan on alati väga tore ja armas. Mingi järgmine nv lähen loodetavasti tema hobustega ratsutama ja piknikule jms.. Tõotab tulla väga äge päev.
But lets continue. After coffee me sõitsime muusikakooli ning sealt koju. Siis öeldi mulle, et me läheme õhtul veel ühele Gartenfestile.. oehh, nagu mul poleks juba kõrini festidest, kus kõik ainult istuvad ja räägivad omavahel ning ma ei saa millestki aru ning seetõttu on mul ka täiega igav. No ma ei tahtnud muidugi kodus ka istuda (ikka parem kui niisama passimine) ning läksin nendega kaasa. Muidugi oli Benno festi alguse aja segi ajanud ja nii jõudsime kohale umbes poolteist tundi enne õiget algust. Istusime ja sõime-jõime seal siis natukene, lõpuks hakkas Thor vinguma ning mina pidin muidugi ta koju viima. Kodust tagasi minnes haarasin kaasa Ligretto paki (hästi äge kaardimäng, peaaegu nagu selline Saksamaa special game, tõsiselt lõbus) ning kõmpisin tagasi festiplatsile. Selleks ajaks oli bänd juba mängima hakanud ja ka inimesi oli rohkem kohal. Mängisime siis mõned roundid Ligrettot ja äkitselt ilmus välja Thor, kes tegelikult pidi kodus telekat vaatama ja magama minema. Ema oli ta peale loomulikult pahane ning ei rääkinud temaga tükk aega. Lõpuks leppis ta siiski ära ning käisime vahepeal tantsimas ka isegi ülitühjal tantsuplatsil :D
Mingil hetkel saabus sinna ka Franzi, kes lisandus meie Ligretto mängu. Umbes tunnike ja kaks portsu friikaid hiljem asutasime end kodu poole, kuna pidu sai läbi. Vihma kallas oavarrest meie peale ning kõigi jalad said läbimärjaks. Lõpuks jõudsime koju ning nüüd olengi siin oma voodis ja kirjutan teile oma tänasest... õieti eilsest päevast, kuna kell on juba 2.23 öösel. Loodan, et teil kõigile seal läheb hästi ikka, rääkige mulle ka, mida huvitavat te ise teinud olete, tahan ikka teada ka, mis mu sõpradest on saanud ;)
Gute Nacht! :)
Igatahes. Täna oli täitsa huvitav päev. Ma ärkasin varakult üles !!! See on minu puhul tõeline ime. No muidugi ma ärkasin määratud 8.30-e asemel 8.50, aga see pole eriti tähtis. Tähtis on hoopis see, et oli laupäev ja ma ärkasin enne üheksat :D:D Suvel :D Okei. See varajane tõusmine oli vajalik selleks, et minna muusikakooli proovi. Täna olid kohal mina, Benno ja kaks lauljat Ramona ja Johanna (mu vanim poolõde, umbves minuvanune). Tegime siis paar lugu läbi ning äkitselt kadusid kõik kuhugi ära. Peale minu ja Benno muidugi. No siis hakkasime Duffy "Mercy" laulule noote kirjutama ja printima arvutis. Olime nii hoos, et kui ema järsku Thoriga ukse taha saabus ja küsis, et kas me ei peagi siis pulma minema, tormasime järsku nagu pea kaotanud kanad ringi. Asi oli nimelt selles, et Benno pidi koos paari teise puhkpillimängijaga ühes Pressathi lähedal asuvas külas nimega Grafenwöhr kirikus laulatusel mängima ning ta oli selle proovi käigus täiesti ära unustanud.
Õnneks jõudsime normaalselt kohale. Ka Stefan oli seal ning veel mõned inimesed, keda tean. Laulatus oli mitte väga pikk, väga ilus ja võttis paar pisarat ikka välja :')
Peale laulatust läksime kohvi jooma ja mingeid saiakesi sööma. Koos olid mina, ema, Thor, Benno, Stefan ja veel üks mees, kelle nimi mulle meelde ei jäänud :D Stefan oli muidugi väga kaval ja osav ning sai viimase müügiloleva maasikatordi tüki. Kõik olid ta peale väga pahased (naljaga pooleks), kuid mina olin see lucky one, kes sai seda torti ka maitsta. :) Stefan on alati väga tore ja armas. Mingi järgmine nv lähen loodetavasti tema hobustega ratsutama ja piknikule jms.. Tõotab tulla väga äge päev.
But lets continue. After coffee me sõitsime muusikakooli ning sealt koju. Siis öeldi mulle, et me läheme õhtul veel ühele Gartenfestile.. oehh, nagu mul poleks juba kõrini festidest, kus kõik ainult istuvad ja räägivad omavahel ning ma ei saa millestki aru ning seetõttu on mul ka täiega igav. No ma ei tahtnud muidugi kodus ka istuda (ikka parem kui niisama passimine) ning läksin nendega kaasa. Muidugi oli Benno festi alguse aja segi ajanud ja nii jõudsime kohale umbes poolteist tundi enne õiget algust. Istusime ja sõime-jõime seal siis natukene, lõpuks hakkas Thor vinguma ning mina pidin muidugi ta koju viima. Kodust tagasi minnes haarasin kaasa Ligretto paki (hästi äge kaardimäng, peaaegu nagu selline Saksamaa special game, tõsiselt lõbus) ning kõmpisin tagasi festiplatsile. Selleks ajaks oli bänd juba mängima hakanud ja ka inimesi oli rohkem kohal. Mängisime siis mõned roundid Ligrettot ja äkitselt ilmus välja Thor, kes tegelikult pidi kodus telekat vaatama ja magama minema. Ema oli ta peale loomulikult pahane ning ei rääkinud temaga tükk aega. Lõpuks leppis ta siiski ära ning käisime vahepeal tantsimas ka isegi ülitühjal tantsuplatsil :D
Mingil hetkel saabus sinna ka Franzi, kes lisandus meie Ligretto mängu. Umbes tunnike ja kaks portsu friikaid hiljem asutasime end kodu poole, kuna pidu sai läbi. Vihma kallas oavarrest meie peale ning kõigi jalad said läbimärjaks. Lõpuks jõudsime koju ning nüüd olengi siin oma voodis ja kirjutan teile oma tänasest... õieti eilsest päevast, kuna kell on juba 2.23 öösel. Loodan, et teil kõigile seal läheb hästi ikka, rääkige mulle ka, mida huvitavat te ise teinud olete, tahan ikka teada ka, mis mu sõpradest on saanud ;)
Gute Nacht! :)
18 juuli 2009
Ich bin sehr, sehr s e h ...... *suur haigutus* müde.
Hey, you guys :). How's it goin'?
Ma kardan, et täna on viimane öö, kus saan veel netis istuda, kuna ema ei talu enam seda, et ma poole päevani magan alati ning ähvardas läpaka meie toast ära viia ööseks. Tore küll, mis ma nüüd öösel peale hakkan? ;)
Aber lets move on to today... or yesterday. Kuna olin magama saanud kuskil pool kuus hommikul, siis ärkasin muidugi umbes kell pool kaks päeval. Oleksin aga pidanud ärkama väga vara, kuna tegelikult pidin Bennoga eelseisva Lange Nachti jaoks hommikul varakult proovi tegema. Kahjuks sinna ma ei jõudnud, kuna ma magasin. Seepärast ei tohigi ma täna niivõrd kaua olla üleval, sest homme pean ma kindasti minema muusikakooli temaga ja äratus on mul poole 9-ks pandud.
Aga nii, ärkasin, sõin ja ronisin kohe arvutisse. Surfasin peamiselt orkutis ja youtubes (see on mul juba lemmiklehekülg netis) ning laulsin kõva häälega youtube lauludele kaasa. Siis tuli aga ema ja ütles, et me lähme täna kella kuueks siinsesse kooli (asub samas majas, kus muusikakoolgi), kuna seal toimub mingi SommerFest (koolilõpuetendus, kus kõik võivad esineda). No panin end siis valmis ja läksimegi. Ma ei hakka palju ruumi selle kirjeldamisele raiskama, ainult paar sõna suudavad seda hästi iseloomustada: täielik rütmipuudus, jube igavus ja mõttetud laulukesed-tantsukesed. Ühesõnaga, täiesti jama värk. Õnneks peale seda olid kõik kuulajad-esinejad oodatud kooli siseõuele, kus ootasid pikad lauad ning joogi- ja söögiputkad. Seal läks asi juba vähe lõbusamaks. Sõime, jõime ja rääkisime-naersime. Vahepeal ei olnud ka nii lõbus, ma solvusin seal natuke ema peale.
Lõpuks ta ikka vabandas mu ees. Ning sealtpeale läks õhtu ka lõbusamaks. Ema ja Benno olid juba parajalt vintis, kuid me otsustasime mingile sünnapeole edasi koperdada ning muidugi autoga. Ma pakkusin välja, et sõidan ise, kuna mõlemad olid võtnud, aga ega siin ei loe ju midagi, siin võib vabalt ka promillidega autot juhtida. Niisiis istus Benno rooli ja hakkas igast imetrikke ülikitsaste teede peal tegema - slaalomit, kummalisi pöördeid ja äkilisi pidurdusi. See ei olnud eriti naljakas, kuigi ise ta kõõksus küll naerda kogu aeg. Täiskasvanud lähevad juues ikka vahel päris peast soojaks omadega..
No lõpuks jõudsime kuidagi sinna peole välja ning siis tuli välja, et see oli mingi vanainimeste õhtuke, kus kõik olid väga vaikselt laua ümber ning üldse oli kõik väga rahulik. Loomulikult oli see minu jaoks igav, kuna olin lootnud ikka midagi pisut etemat kui vanakeste seltskond. Õnneks saabus natukese aja pärast ka Stefan, siis muutus värk kohe palju lõbusamaks. :D Temaga saab alati nalja, ükskõik kus me ka kokku ei puutuks. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et katkiläinud veniva õhupalliga saab palju nalja ja ka haiget ;) Õnneks sai meil pigem rohkem nalja kui haiget. Välja valas samal ajal padukat ja lõi äikest.
Lõpuks läksid kõik koju ning ka meie asutasime end teele. Vihm ei tahtnud lõppeda ega lõppeda. Siis tormasime läbi paduka auto juurde, Benno muidugi rooli, ning kimasime... khmm.. loksusime 10 km/h koju. Kodus hakkas ema tahtma midagi soolast süüa ning ma pidin talle lõpuks mingid võileivad kokku mätserdama. Sellega valmis, olin ma tõsiselt väsinud, kuna kell oli mingi 1.45 öösel ka vist. Praegu on juba 2.21 ning ma kohe lõpetan selle blogi ära. Mul on vaja magada, et hommikul kell 8.30 üles saada.
Gute Nacht/Bis Morgen/Tschüß/Servus/Auf Wiedersehen/Pfiati! Need on enamus head aega ütlemistest, mis ma täna teada sain. Mul tõesti ei jäänud kõik meelde :)
Ma kardan, et täna on viimane öö, kus saan veel netis istuda, kuna ema ei talu enam seda, et ma poole päevani magan alati ning ähvardas läpaka meie toast ära viia ööseks. Tore küll, mis ma nüüd öösel peale hakkan? ;)
Aber lets move on to today... or yesterday. Kuna olin magama saanud kuskil pool kuus hommikul, siis ärkasin muidugi umbes kell pool kaks päeval. Oleksin aga pidanud ärkama väga vara, kuna tegelikult pidin Bennoga eelseisva Lange Nachti jaoks hommikul varakult proovi tegema. Kahjuks sinna ma ei jõudnud, kuna ma magasin. Seepärast ei tohigi ma täna niivõrd kaua olla üleval, sest homme pean ma kindasti minema muusikakooli temaga ja äratus on mul poole 9-ks pandud.
Aga nii, ärkasin, sõin ja ronisin kohe arvutisse. Surfasin peamiselt orkutis ja youtubes (see on mul juba lemmiklehekülg netis) ning laulsin kõva häälega youtube lauludele kaasa. Siis tuli aga ema ja ütles, et me lähme täna kella kuueks siinsesse kooli (asub samas majas, kus muusikakoolgi), kuna seal toimub mingi SommerFest (koolilõpuetendus, kus kõik võivad esineda). No panin end siis valmis ja läksimegi. Ma ei hakka palju ruumi selle kirjeldamisele raiskama, ainult paar sõna suudavad seda hästi iseloomustada: täielik rütmipuudus, jube igavus ja mõttetud laulukesed-tantsukesed. Ühesõnaga, täiesti jama värk. Õnneks peale seda olid kõik kuulajad-esinejad oodatud kooli siseõuele, kus ootasid pikad lauad ning joogi- ja söögiputkad. Seal läks asi juba vähe lõbusamaks. Sõime, jõime ja rääkisime-naersime. Vahepeal ei olnud ka nii lõbus, ma solvusin seal natuke ema peale.
Lõpuks ta ikka vabandas mu ees. Ning sealtpeale läks õhtu ka lõbusamaks. Ema ja Benno olid juba parajalt vintis, kuid me otsustasime mingile sünnapeole edasi koperdada ning muidugi autoga. Ma pakkusin välja, et sõidan ise, kuna mõlemad olid võtnud, aga ega siin ei loe ju midagi, siin võib vabalt ka promillidega autot juhtida. Niisiis istus Benno rooli ja hakkas igast imetrikke ülikitsaste teede peal tegema - slaalomit, kummalisi pöördeid ja äkilisi pidurdusi. See ei olnud eriti naljakas, kuigi ise ta kõõksus küll naerda kogu aeg. Täiskasvanud lähevad juues ikka vahel päris peast soojaks omadega..
No lõpuks jõudsime kuidagi sinna peole välja ning siis tuli välja, et see oli mingi vanainimeste õhtuke, kus kõik olid väga vaikselt laua ümber ning üldse oli kõik väga rahulik. Loomulikult oli see minu jaoks igav, kuna olin lootnud ikka midagi pisut etemat kui vanakeste seltskond. Õnneks saabus natukese aja pärast ka Stefan, siis muutus värk kohe palju lõbusamaks. :D Temaga saab alati nalja, ükskõik kus me ka kokku ei puutuks. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et katkiläinud veniva õhupalliga saab palju nalja ja ka haiget ;) Õnneks sai meil pigem rohkem nalja kui haiget. Välja valas samal ajal padukat ja lõi äikest.
Lõpuks läksid kõik koju ning ka meie asutasime end teele. Vihm ei tahtnud lõppeda ega lõppeda. Siis tormasime läbi paduka auto juurde, Benno muidugi rooli, ning kimasime... khmm.. loksusime 10 km/h koju. Kodus hakkas ema tahtma midagi soolast süüa ning ma pidin talle lõpuks mingid võileivad kokku mätserdama. Sellega valmis, olin ma tõsiselt väsinud, kuna kell oli mingi 1.45 öösel ka vist. Praegu on juba 2.21 ning ma kohe lõpetan selle blogi ära. Mul on vaja magada, et hommikul kell 8.30 üles saada.
Gute Nacht/Bis Morgen/Tschüß/Servus/Auf Wiedersehen/Pfiati! Need on enamus head aega ütlemistest, mis ma täna teada sain. Mul tõesti ei jäänud kõik meelde :)
16 juuli 2009
Wir sind schwimmen gegangen!! :P
Habadere! (Umbes, nagu tere;) )
Käisin täna ujumas. FINALLY !! Lõpuks ometi sain ma ujuma minna, kuna ilm oli lihtsalt nii ilus ja ema ei viitsinud ka enam toas passida. Niisiis läksime siinse kohaliku järve äärde, mille nimi on Kiesi Beach. Hästi mõnus oli, seal oli täiesti ala lastele eraldatud, kus oli madalam vesi ja siis sealt edasi läks sügavaks. Me kavatseme sinna kindlasti veel minna :). Mul on nii kahju, et mu fotokas ei tööta, muidu ma paneks teile vaatamiseks niiii palju pilte üles kui võimalik. Siin on kõik lihtsalt nii ilus ja tore ;) I really wish you guys were all here.. :')
Ja ega rohkem polegi tänasest päevast midagi rääkida. Wow, ma imestan, et ma olen suutnud õppida lühemalt kirjutama :D. Yeahh ! ;) Aga mida siis veel.. polegi nagu midagi ! Eks homme näeme uuesti ;) Bye, darlings. :)
Käisin täna ujumas. FINALLY !! Lõpuks ometi sain ma ujuma minna, kuna ilm oli lihtsalt nii ilus ja ema ei viitsinud ka enam toas passida. Niisiis läksime siinse kohaliku järve äärde, mille nimi on Kiesi Beach. Hästi mõnus oli, seal oli täiesti ala lastele eraldatud, kus oli madalam vesi ja siis sealt edasi läks sügavaks. Me kavatseme sinna kindlasti veel minna :). Mul on nii kahju, et mu fotokas ei tööta, muidu ma paneks teile vaatamiseks niiii palju pilte üles kui võimalik. Siin on kõik lihtsalt nii ilus ja tore ;) I really wish you guys were all here.. :')
Ja ega rohkem polegi tänasest päevast midagi rääkida. Wow, ma imestan, et ma olen suutnud õppida lühemalt kirjutama :D. Yeahh ! ;) Aga mida siis veel.. polegi nagu midagi ! Eks homme näeme uuesti ;) Bye, darlings. :)
Nonii.
Hei, all of you out there. Kuidas läheb kah ? Minul läheb hästi, tänan küsimast ;)
Klambritega pihta sain kaks korda, pisut valus oli, aga see läks kohe üle. Nüüd istun keset ööd oma voodis, korrastan Youtube playliste ja kirjutan blogi. Ah jaa, ja kavatsen kohe veel paar osa wowpi ära vaadata ;) Ma olen lihtsalt hull selle järele :D
Ah soo, ülejäänud päev. Noh, ema ja Benno tulid koju, sõime ning siis sõitsime muusikakooli. Me emaga tahtsime paari ansamblilugu klaveril proovida, kuid kuna tema on 36 aastase ja mina 8 aastase klaverimängukogemusega, siis ega sellest eriti midagi välja ei tulnud, eriti veel, kui ta võttis ette täiesti jubeda tempoga ülirasked Brahmsi "Ungari tantsud"!! Ta oli lootnud, et ma olen rohkem arenenud :/ Oeh.. ok, pohhui see. Nii. Siis läks ta Thoriga koju mignit Herbie filmi vaatama ja ma sain rahulikult natuke oma titelugusid klimberdada seal. Ja siis astus Benno uksest sisse ning teatas, et mina pean kahe nädala pärast toimuval ühel peol (Lange Nacht - Pikk Öö) paari lugu klaveril saatma. Ma mõtlesin, et mida helli ?!?! MA ei saa ju sellega hakkama ! Ja siis andis ta mulle kolme loo klaverinoodid kätte, ning mis te arvate, mis seal oli ?? Ainult paar akordi vaheldusid iga paari takti tagant ja ühes loos pidi üldse ainult ühte nooti hoidma terve loo vältel !! No see on ka natuke mõtetu, aga no vähemalt saab laval olla, nii et ma ei nurise :D
Ok, kui ma seda juba mainisin, siis räägiks natuke ka sellest Lange Nacht'ist. See on üks selline pidu.. või noh, kui seda saab peoks nimetada.. igatahes, see hakkab kell 6 õhtul ja kestab poole ööni. Bändid, lauljad ja muud esinejad on seal ning see toimub muusikakooli hoovis. Tõotab päris tore tulla, kuigi ootan ikkagi pigem selliseid pidusid, kus on üldjoontes ikka noored (ühesõnaga diskoõhtud ja läbud ;P), aga senikaua peab sellega leppima. Ah jaa, samal õhtul, kui on Lange Nacht, on ühes teises kohas meie lähedal ka beach party ja ma tahan niiiii väga sinna minna, aga ma ei tea, kuidas ma saan, sest ema ja Benno ei viitsi eriti minna (kuigi Franzi tahab ka väga sinna minna) ja Benno peab naguni esinema .. kui nüüd mõelda, siis pean mina ka esinema ! AGa no beach party kestab hulgaliselt kauem kui meie väike pidu, nii et ma väga loodan, et me suudame nad ära moosida ning peale meie esinemise lõppu lähme edasi partyle. Sinna pääsemiseks on vaja vanema inimese kohalolekut ning seepärast me ei saagi üksi minna, sest me pole ju kumbki veel täisealised.. mmrrrpphh... nii nõme.. aga ok. Ma kindlasti räägin teile, kui midagi kuulda on, et me sinna saame ning siis saate minuga koos rõõmustada :) Senikauaks aga auf wiedersehen !! :*
Klambritega pihta sain kaks korda, pisut valus oli, aga see läks kohe üle. Nüüd istun keset ööd oma voodis, korrastan Youtube playliste ja kirjutan blogi. Ah jaa, ja kavatsen kohe veel paar osa wowpi ära vaadata ;) Ma olen lihtsalt hull selle järele :D
Ah soo, ülejäänud päev. Noh, ema ja Benno tulid koju, sõime ning siis sõitsime muusikakooli. Me emaga tahtsime paari ansamblilugu klaveril proovida, kuid kuna tema on 36 aastase ja mina 8 aastase klaverimängukogemusega, siis ega sellest eriti midagi välja ei tulnud, eriti veel, kui ta võttis ette täiesti jubeda tempoga ülirasked Brahmsi "Ungari tantsud"!! Ta oli lootnud, et ma olen rohkem arenenud :/ Oeh.. ok, pohhui see. Nii. Siis läks ta Thoriga koju mignit Herbie filmi vaatama ja ma sain rahulikult natuke oma titelugusid klimberdada seal. Ja siis astus Benno uksest sisse ning teatas, et mina pean kahe nädala pärast toimuval ühel peol (Lange Nacht - Pikk Öö) paari lugu klaveril saatma. Ma mõtlesin, et mida helli ?!?! MA ei saa ju sellega hakkama ! Ja siis andis ta mulle kolme loo klaverinoodid kätte, ning mis te arvate, mis seal oli ?? Ainult paar akordi vaheldusid iga paari takti tagant ja ühes loos pidi üldse ainult ühte nooti hoidma terve loo vältel !! No see on ka natuke mõtetu, aga no vähemalt saab laval olla, nii et ma ei nurise :D
Ok, kui ma seda juba mainisin, siis räägiks natuke ka sellest Lange Nacht'ist. See on üks selline pidu.. või noh, kui seda saab peoks nimetada.. igatahes, see hakkab kell 6 õhtul ja kestab poole ööni. Bändid, lauljad ja muud esinejad on seal ning see toimub muusikakooli hoovis. Tõotab päris tore tulla, kuigi ootan ikkagi pigem selliseid pidusid, kus on üldjoontes ikka noored (ühesõnaga diskoõhtud ja läbud ;P), aga senikaua peab sellega leppima. Ah jaa, samal õhtul, kui on Lange Nacht, on ühes teises kohas meie lähedal ka beach party ja ma tahan niiiii väga sinna minna, aga ma ei tea, kuidas ma saan, sest ema ja Benno ei viitsi eriti minna (kuigi Franzi tahab ka väga sinna minna) ja Benno peab naguni esinema .. kui nüüd mõelda, siis pean mina ka esinema ! AGa no beach party kestab hulgaliselt kauem kui meie väike pidu, nii et ma väga loodan, et me suudame nad ära moosida ning peale meie esinemise lõppu lähme edasi partyle. Sinna pääsemiseks on vaja vanema inimese kohalolekut ning seepärast me ei saagi üksi minna, sest me pole ju kumbki veel täisealised.. mmrrrpphh... nii nõme.. aga ok. Ma kindlasti räägin teile, kui midagi kuulda on, et me sinna saame ning siis saate minuga koos rõõmustada :) Senikauaks aga auf wiedersehen !! :*
15 juuli 2009
Hei hei!!
No tere kah, kallid sõbrad ja lugejad !:) Täna sain esimest korda hommikul netti.. no päeval õigemini, mitte öösel. Otsustasin, et kirjutan praegu ära, mis minuga öösel juhtus, ja siis öösel kirjutan ülejäänud päevast ;) Ma olen kaval, eks ju ? :D
Anyway, öösel oli ilgemalt äge äikesetorm meil siin. Ma olin just netis, vahtisin voodis vedeledes wowpi osi, ja siis äkki käis selline pauk akna taga ja kõik oli täiesti valge sekundiks, et ma panin otsekohe arvuti kinni, äkki äike lööb selle perse kah. Hommikul sain veel teada, et Thor oli selle paugu pärast oma voodist välja kukkunud !! :D:D Hilarious ;)
No see torm kestis terve öö, äike oli ikka päris lähedal ja see oli tõesti palju hullem, kui Eestis iial on olnud. Selle peale hakkasingi mõtlema, et Eestis on ikka palju ohutum kui mujal, meil pole erilisi üleujutusi, tornaadosid ega maavärinaid, samas aga siin Lõuna-Saksamaal, kus ma praegu olen, võivad need kõik esineda ning see ei olnud eriti tore mõtlemine keset ööd hullu äiksetormi ajal.
But okay, see selleks. Õnneks sain normaalselt magama jäädud ning ärkasin hommikul isegi natsa varem kui eelmistel päevadel. ;) Oh, I'm so good, aren't I ? :D:D
No nüüd ma istun koos Timo, Franzi ja ühe uue kutiga, kelle nime ma ei tea, meie toas ning vahin, kuidas nad üksteist seinte külge klammerdada püüavad. Tõsiselt, neil on klammerdaja ja nad lasevad klambreid mingi kauguse pealt üksteise pihta.. ma tõesti loodan, et ma pihta ei saa. See on väga scary siin tegelikult nii istuda ja kirjutada, kui iga hetk võib sulle kuhugi klamber lennata. Aga ma püüan hakkama saada. Wish me luck :/:P. Danke und Tschüß!
Anyway, öösel oli ilgemalt äge äikesetorm meil siin. Ma olin just netis, vahtisin voodis vedeledes wowpi osi, ja siis äkki käis selline pauk akna taga ja kõik oli täiesti valge sekundiks, et ma panin otsekohe arvuti kinni, äkki äike lööb selle perse kah. Hommikul sain veel teada, et Thor oli selle paugu pärast oma voodist välja kukkunud !! :D:D Hilarious ;)
No see torm kestis terve öö, äike oli ikka päris lähedal ja see oli tõesti palju hullem, kui Eestis iial on olnud. Selle peale hakkasingi mõtlema, et Eestis on ikka palju ohutum kui mujal, meil pole erilisi üleujutusi, tornaadosid ega maavärinaid, samas aga siin Lõuna-Saksamaal, kus ma praegu olen, võivad need kõik esineda ning see ei olnud eriti tore mõtlemine keset ööd hullu äiksetormi ajal.
But okay, see selleks. Õnneks sain normaalselt magama jäädud ning ärkasin hommikul isegi natsa varem kui eelmistel päevadel. ;) Oh, I'm so good, aren't I ? :D:D
No nüüd ma istun koos Timo, Franzi ja ühe uue kutiga, kelle nime ma ei tea, meie toas ning vahin, kuidas nad üksteist seinte külge klammerdada püüavad. Tõsiselt, neil on klammerdaja ja nad lasevad klambreid mingi kauguse pealt üksteise pihta.. ma tõesti loodan, et ma pihta ei saa. See on väga scary siin tegelikult nii istuda ja kirjutada, kui iga hetk võib sulle kuhugi klamber lennata. Aga ma püüan hakkama saada. Wish me luck :/:P. Danke und Tschüß!
14 juuli 2009
WOWP!!
WOWP on parim sari eales :) Okei, okei, läksin pisut lolliks. Aga see on ikkagi tõeliselt hea sari. Selena on ikka ülihea näitleja ;) Way to go, Selena !
Ah jaa, pean tänasest päevast ka rääkima. See tuleb vist üks lühimaid poste üldse, kuna ma ei teinud täna ausõna mitte kui midagi, lihtsalt vedelesin niisama ja lugesin oma kooli kohustuslikku kirjandust. Sain läbi Puškini "Jevgeni Onegini" ja alustasin Tammsaare "Tõe ja Õiguse" I osaga. Ja see on veel ainult murdosa sellest, mida ma lugema pean!! Mul on Balzaci "Isa Goriot" ka juba läbi. Ma olen kiire, ma tean, kuid ainult seepärast, et siin on olnud nii igav, et mul pole olnud midagi teha kui lugeda ja puslesid panna. Netti saan ka ainult öösel, kuna Franzi on ülejäänud aja päevast siin ja pealegi magan ma alati nii kaua, et ta tuleb juba koolist tagasi, kui ma ärkan alles. Jah, ma tean, ta käib praegu koolis. See tundub võimatu, kuid mitte Saksamaal. Neil hakkab suvepuhkus alles juuli lõpus ja lõpeb poole septembri peal. See on niii nõme, mulle meeldib seepärast Eesti koolisüsteem palju rohkem, vähemalt terve suvi on vaba, mitte ei pea kõige ilusamate ilmadega koolis passima ja head ajad maha magama.
Aga aitab sellest. Mis ma veel tegin... hmmm... alustasin uue pusle panekut, karjusin natuke emaga, rahunesin raamatut lugedes maha ning nüüd vahin wowpi ja kirjuta seda posti. Ja see oligi mu väga huvitav ja ülimalt põnev uus postitus.
Wow, see tuli isegi pikem kui ma arvasin. Tuleb välja, et mul jutt ikka jookseb ;) Servus! :)
Ah jaa, pean tänasest päevast ka rääkima. See tuleb vist üks lühimaid poste üldse, kuna ma ei teinud täna ausõna mitte kui midagi, lihtsalt vedelesin niisama ja lugesin oma kooli kohustuslikku kirjandust. Sain läbi Puškini "Jevgeni Onegini" ja alustasin Tammsaare "Tõe ja Õiguse" I osaga. Ja see on veel ainult murdosa sellest, mida ma lugema pean!! Mul on Balzaci "Isa Goriot" ka juba läbi. Ma olen kiire, ma tean, kuid ainult seepärast, et siin on olnud nii igav, et mul pole olnud midagi teha kui lugeda ja puslesid panna. Netti saan ka ainult öösel, kuna Franzi on ülejäänud aja päevast siin ja pealegi magan ma alati nii kaua, et ta tuleb juba koolist tagasi, kui ma ärkan alles. Jah, ma tean, ta käib praegu koolis. See tundub võimatu, kuid mitte Saksamaal. Neil hakkab suvepuhkus alles juuli lõpus ja lõpeb poole septembri peal. See on niii nõme, mulle meeldib seepärast Eesti koolisüsteem palju rohkem, vähemalt terve suvi on vaba, mitte ei pea kõige ilusamate ilmadega koolis passima ja head ajad maha magama.
Aga aitab sellest. Mis ma veel tegin... hmmm... alustasin uue pusle panekut, karjusin natuke emaga, rahunesin raamatut lugedes maha ning nüüd vahin wowpi ja kirjuta seda posti. Ja see oligi mu väga huvitav ja ülimalt põnev uus postitus.
Wow, see tuli isegi pikem kui ma arvasin. Tuleb välja, et mul jutt ikka jookseb ;) Servus! :)
13 juuli 2009
Õhtust!
Täna ärkasin kell pool kolm päeval, kuna öösel vaatasin läpakast terve Hannah Montana filmi ära (suured tänud youtube'le, polnud maailma parim kvaliteet, kuid mulle kõlbas.). Armas oli. Ma hakkasin Miley't hoopis rohkem hindama peale seda filmi. Lisaks sellele vahtisin ka Wizards of Waverly Place'i kolm esimest osa Youtubest ära. Kui magama sain, oli kell umbes 5.30. Nüüd ma loodan, et saate aru, miks nii hilja tõusin.
Täna oli mu Saksamaa reisi esimene tõeliselt palav päev. Käisin ema ja Thoriga Pressathi peal jalutamas ja suvaliste puude otsast kirsse söömas. Nägin siinse kohaliku ujumiskoha ära ning kui homme või ülehomme on kah sama soe, siis lähen kindlasti ujuma. Muidu oli üsna rahulik päev, midagi erilist ei juhtunud. Kavatsen täna öösel veel mõned osad WoWP'ist ära vaadata, siis tuttu kah.
Hmm, kuidagi lühike post tuli. Aga no vahet pole, alati ei peagi ju mingid romaanid siin olema ;) Head ööd/Good night/Gute Nacht!!
Täna ärkasin kell pool kolm päeval, kuna öösel vaatasin läpakast terve Hannah Montana filmi ära (suured tänud youtube'le, polnud maailma parim kvaliteet, kuid mulle kõlbas.). Armas oli. Ma hakkasin Miley't hoopis rohkem hindama peale seda filmi. Lisaks sellele vahtisin ka Wizards of Waverly Place'i kolm esimest osa Youtubest ära. Kui magama sain, oli kell umbes 5.30. Nüüd ma loodan, et saate aru, miks nii hilja tõusin.
Täna oli mu Saksamaa reisi esimene tõeliselt palav päev. Käisin ema ja Thoriga Pressathi peal jalutamas ja suvaliste puude otsast kirsse söömas. Nägin siinse kohaliku ujumiskoha ära ning kui homme või ülehomme on kah sama soe, siis lähen kindlasti ujuma. Muidu oli üsna rahulik päev, midagi erilist ei juhtunud. Kavatsen täna öösel veel mõned osad WoWP'ist ära vaadata, siis tuttu kah.
Hmm, kuidagi lühike post tuli. Aga no vahet pole, alati ei peagi ju mingid romaanid siin olema ;) Head ööd/Good night/Gute Nacht!!
12 juuli 2009
Pfarrfest (nüüd sain õige nime teada :D)
Väsimus võtab mu üle võimust, kuid püüan teile ikkagi oma tänasest päevast jutustada.
See siin on Benno, tagant paistab pisut Stefani pead. ;)
See on aga Stefan, toredates Baierimaa rahvarõivastes. :)
Kohe hommikul äratas meid suur trummipõrin, justkui oleks sõjavägi linna sisse marssinud. Ega asi sellest kaugel polnudki. Meil asub kirik täpselt maja kõrval ning täna toimus meil suur pidu nimega Pfarrfest. See oli mingi kirikupüha austamiseks, mingi asi või keegi sai vist 40-aastaseks, niipalju sain ma aru. No tore on, kohe varahommikul alustatakse sellise põrinaga, nagu oleks sõda lahti. Olgu siis, kuna enam magada ei saanud, pidi üles tõusma. Mina, nagu ikka, venitasin sellega ni kaua kui võimalik. Lõpuks jõudsin välja elutuppa diivani peale, kus ma multikaid vaadates oma hommikuhelbeid näsisin. Neil sakslastel on ikka no kõik asjad saksa keeles, isegi multikaid ei saa rahus vaadata, peab kuulama ja mõtlema, et no mida see lause nüüd tähendab. It's honestly very frustrating. :/
Natukese aja pärast võtsime ema ja Thoriga suuna kirikuesisele platsile, kus pidu toimus. Ka Benno ja Stefan mängisid orkestri ja bändiga seal ning nemad olid juba varem kohale jõudnud, et varustust üles panna ja muid asjategemisi teha. Lisan alla ka mõned pildid, mida ma oma halva kvaliteediga moblaga sain teha ;)
No üldiselt oli väga lõbus, Stefan tegi nägusid, nii kuis jaksas ning nalja sai kogu aeg. Aga oehh, kui kaua see kõik kestis, ma lihtsalt ei jaksanud seal enam kaua olla ning tulin lõpuks natuke enne lõppu ära. Vaene Stefan, ta pidi terve päeva lava peal kükitama ja trombooni mängima, Benno sai õnneks peale oma muusikakooli orkestri ja Big bändi esinemist vabaks, Stefan aga mängis veel edasi sellises koosseisus nagu Pressather Musikanten. Ei vedanud tal. Ja ta peab homme veel kell veerand viis üles tõusma kah !! Ta jõudis vist alles praegu koju, ma usun.
No igatahes, vähemalt oli see väheke teguderohkem päev, kui eelmised olid olnud ning loodan, et selliseid päevi tuleb veel :). Tschüß!
See siin on Benno, tagant paistab pisut Stefani pead. ;)
See on aga Stefan, toredates Baierimaa rahvarõivastes. :)PS:Mul oleks teile olnud veel paar pilti, aga loll arvuti ei lase neid kuidagi õigetpidi pöörata, niisiis, loodan, et te pole väga pettunud :)
PPS:Muideks, siinsed hamburgerid koosnevad kahest kuivast saiapoolest ning kuivast ja kivikõvast lihatükist nende vahel. Ma igatsen McDonaldsit, aga ma kardan, et niipea me sinna ei juhtu. Nad lihtsalt keelduvad sinna minemast ! :/ :D
11 juuli 2009
Sex on the beach is the best way to do it ;)
Jube kõhuvalu oli täna. Väga vastik. Enamuse päevast pidin nagu haavatu voodis vedelema ja kaeblema. Õnneks nüüd on juba normaalsem olla. Internett jamas ka terve päeva, nüüd Stefan sai selle tagasi. THANK GODD !! Me Franziga olime nagu üliiiõnnelikud, kui netti saime. Aga ma ju lubasin lühidalt oma laulupeost veel blogida. Eks ma siis teen seda.
Olgu siis. Lühidalt: Õhtusesse peaproovi ei läinud, jalad olid liiga läbi. Pigem läksin koju ja vahtisime Helsuga filmi.
Järgmine päev: hommikul tantsupidu koos ema, Benno ja Stefaniga. Päris äge oli. Benno oli meie isiklik fotograaf, tegi pilte kõigest ja kõigist. Edasi läksime vahtisime rongkäigu algust Narva maanteelt vanaema juurest, siis toppisin mina omale ülipalavad rahvariided (mille eest ma hiljem väga tänulik olin, kuna mul ei olnud nii külm kui mõnel teisel ;D) selga ning tormaskin oma rongkäigu kohtumispaika. Nagu alati laulupidudel kombeks, hilines kõik paar tunnikest ning kõndima saime alles tund aega määratust hiljem. Platsile jõudes olid jalad ja häälepaelad juba läbi, saime süüa ja kohe lõõritama nagu linnukesed. Kõigele lisaks hakkas vihma sadama ja mina pidin koos emaga seal veel 12 öösel passima, kuna tema tahtis oma "Carmina Buranat" kuulda. Saime läbimärjaks ning lõpuks koju. Vahtisime Helsuga mingit filmi ning jäime poole pealt magama.
Kolmas ja viimane päev: hommikul käisime näitasime Stefanile vanalinna, siis ronisime täistuubitud ja ilma õhuta bussi, loksusime väljakule ja maandusime ilusti piknikuvarustusega vanaema juurde Kanada lipu kõrvale. Vahtisime paar poistekoori laulu ära ning siis tormasin mina oma kogunemisele, mille lõpuks olid jalad juba päris läbi. Laulud lauldud, läksin Paulaga sööma ning siis tagasi rivistusse. Ega see just polnud parim laulupidu, eriti veel kui kõiki laule taheti korrata. Finally sai see läbi ning hakkasime vaikselt väravate poole trügima. Umbes tunni aja pärast saime ka välja ja suund auto poole. Bussipeatusesse kõndides lehvitasid lahkuvad koorid meile bussiakendest ja meie muidugi vastu ka. Siis auto peale ja kimasin Pääskülla, et asjad pakkida, kuna samal õhtul läksin Märjamaale, kust siis hommikul Saksamaa poole startisime autoga.
Autosõit oli üsna jube, kuigi seda ei anna võrreldagi bussis loksumisega, mille pidin jõulude ajal samuti läbi elama (mitte iialgi enam !!)!! Vähemalt sai vetsupeatusi tehtud siis, kui vaja. Magasime öösel umbes 4 tundi autos kägarasse tõmbunult kusagil Poola bensiinitanklas ja siis kell 5 hommikul jätkasime oma teekonda. Õieti ema, mina ja Thor magasime edasi, aga meie robot nimega Benno sõitis rahulikult oma teed.
Kui Saksamaa piirist üle jõudsime, täitus auto suurte rõõmuhõisetega, sest me olime juba arvanud, et Poola ei lõppegi eales ära. Mingi suur vastik Nõukogudeaegne laik keset meie ilusat ja kallist Euroopat, mis siis, et nüüd on Euroopa Liidus. Normaalne küll. Ok, davai. Nii. Umbes kell 12 jõudsime Pressathisse (asub Lõuna-Saksamaal, Bayerimaal). Söök, dušš ja soe voodi ootasid ees. Mõnuzzz.
Kirjutan siis kohe siia ka lühikokkuvõtte (nii lühikese, kui see minu puhul võimalik on - kes mind teavad, saavad aru ;P) viimastest päevadest Saksamaal. Kohe teisel päeval sain tuttavaks kahe Franziska tuttava poisiga, kellest üks on tema boyfriend. Timo ja Danny olid nimed. Timo on ülikena, nagu julmalt numpsikas, kahju natuke, et ta Franzi oma on juba. Danny on pool-ameeriklane, pool-sakslane ja mitte kõige parema väljanägemisega, aga vähemalt saab nalja, niipalju, kui ma nende hullust keelest aru siin saan. Nad on omale pähe võtnud, et ma ei saa ühestki sõnast saksa keelest aru ning käsivad mul igast haigeid ja veidraid lauseid öelda. Niipalju ma ikka saan aru, et ma midagi lolli ei hakka ütlema. Aga muidu on nad väga lahedad kutid ning midagi halba küll ei saa öelda. Igapäevane jook on neil õlu, Timo suitsetab ka, mis mulle just ei meeldi, aga ta teeb seda õnneks üsna vähe kordi päevas. Veel. Ronivad siin aknast otse tuppa, selle asemel, et tulla välisuksest, mis on täpselt akna kõrval :D. Tüüpilised poisid ühesõnaga. Ei aga fun on vähemalt, kurta ei saa.
Midagi muud erilist pole veel juhtunud, ühtegi partyt pole veel toimunud, homme peaks tulema mingi päevane Parrfest (või Parffest, midagi sellist oli), kus Benno oma bändiga esineb natuke ja siis on kõik. Ei usu, et see väga huvitav on. Ootan täiega ühte beachpartyt, mis peaks tulema varsti. Kui sinna saan, siis kirjutan kindlasti teile, mis seal toimus. Kui ikka nett olemas on. Sest see jamab siin pidevalt. OK, vahet pole.
Ja lõpuks ometi see ongi kõik. Ahjaa, ma sõin täna ühe hiiglama suure banana spliti ära (jäätisevärk, kui keegi ei peaks teadam, mis see on :D). See oli koos kuumade vaarikatega ja niiiiiivõrd isuäratav, et ma tahaks sulle, Helen, ja sulle, Marleen ja veel kõigile teistele lugejatele ja seda saata posti teel. Ma kardan lihtsalt, et see sulab enne kohalejõudmist ära :/ ;).
Okei, vielen Dank für 'reading this s***' und grosse Gute Nacht 'to everyone daring to read this s***'! ;););) Tschao !! :)
PS: Täna sai väikese Sex on the beachi ;) Arvake ise, mis tahate :D See oli suur, punane ja väga maitsev. (A) Have fun !! (H)
Olgu siis. Lühidalt: Õhtusesse peaproovi ei läinud, jalad olid liiga läbi. Pigem läksin koju ja vahtisime Helsuga filmi.
Järgmine päev: hommikul tantsupidu koos ema, Benno ja Stefaniga. Päris äge oli. Benno oli meie isiklik fotograaf, tegi pilte kõigest ja kõigist. Edasi läksime vahtisime rongkäigu algust Narva maanteelt vanaema juurest, siis toppisin mina omale ülipalavad rahvariided (mille eest ma hiljem väga tänulik olin, kuna mul ei olnud nii külm kui mõnel teisel ;D) selga ning tormaskin oma rongkäigu kohtumispaika. Nagu alati laulupidudel kombeks, hilines kõik paar tunnikest ning kõndima saime alles tund aega määratust hiljem. Platsile jõudes olid jalad ja häälepaelad juba läbi, saime süüa ja kohe lõõritama nagu linnukesed. Kõigele lisaks hakkas vihma sadama ja mina pidin koos emaga seal veel 12 öösel passima, kuna tema tahtis oma "Carmina Buranat" kuulda. Saime läbimärjaks ning lõpuks koju. Vahtisime Helsuga mingit filmi ning jäime poole pealt magama.
Kolmas ja viimane päev: hommikul käisime näitasime Stefanile vanalinna, siis ronisime täistuubitud ja ilma õhuta bussi, loksusime väljakule ja maandusime ilusti piknikuvarustusega vanaema juurde Kanada lipu kõrvale. Vahtisime paar poistekoori laulu ära ning siis tormasin mina oma kogunemisele, mille lõpuks olid jalad juba päris läbi. Laulud lauldud, läksin Paulaga sööma ning siis tagasi rivistusse. Ega see just polnud parim laulupidu, eriti veel kui kõiki laule taheti korrata. Finally sai see läbi ning hakkasime vaikselt väravate poole trügima. Umbes tunni aja pärast saime ka välja ja suund auto poole. Bussipeatusesse kõndides lehvitasid lahkuvad koorid meile bussiakendest ja meie muidugi vastu ka. Siis auto peale ja kimasin Pääskülla, et asjad pakkida, kuna samal õhtul läksin Märjamaale, kust siis hommikul Saksamaa poole startisime autoga.
Autosõit oli üsna jube, kuigi seda ei anna võrreldagi bussis loksumisega, mille pidin jõulude ajal samuti läbi elama (mitte iialgi enam !!)!! Vähemalt sai vetsupeatusi tehtud siis, kui vaja. Magasime öösel umbes 4 tundi autos kägarasse tõmbunult kusagil Poola bensiinitanklas ja siis kell 5 hommikul jätkasime oma teekonda. Õieti ema, mina ja Thor magasime edasi, aga meie robot nimega Benno sõitis rahulikult oma teed.
Kui Saksamaa piirist üle jõudsime, täitus auto suurte rõõmuhõisetega, sest me olime juba arvanud, et Poola ei lõppegi eales ära. Mingi suur vastik Nõukogudeaegne laik keset meie ilusat ja kallist Euroopat, mis siis, et nüüd on Euroopa Liidus. Normaalne küll. Ok, davai. Nii. Umbes kell 12 jõudsime Pressathisse (asub Lõuna-Saksamaal, Bayerimaal). Söök, dušš ja soe voodi ootasid ees. Mõnuzzz.
Kirjutan siis kohe siia ka lühikokkuvõtte (nii lühikese, kui see minu puhul võimalik on - kes mind teavad, saavad aru ;P) viimastest päevadest Saksamaal. Kohe teisel päeval sain tuttavaks kahe Franziska tuttava poisiga, kellest üks on tema boyfriend. Timo ja Danny olid nimed. Timo on ülikena, nagu julmalt numpsikas, kahju natuke, et ta Franzi oma on juba. Danny on pool-ameeriklane, pool-sakslane ja mitte kõige parema väljanägemisega, aga vähemalt saab nalja, niipalju, kui ma nende hullust keelest aru siin saan. Nad on omale pähe võtnud, et ma ei saa ühestki sõnast saksa keelest aru ning käsivad mul igast haigeid ja veidraid lauseid öelda. Niipalju ma ikka saan aru, et ma midagi lolli ei hakka ütlema. Aga muidu on nad väga lahedad kutid ning midagi halba küll ei saa öelda. Igapäevane jook on neil õlu, Timo suitsetab ka, mis mulle just ei meeldi, aga ta teeb seda õnneks üsna vähe kordi päevas. Veel. Ronivad siin aknast otse tuppa, selle asemel, et tulla välisuksest, mis on täpselt akna kõrval :D. Tüüpilised poisid ühesõnaga. Ei aga fun on vähemalt, kurta ei saa.
Midagi muud erilist pole veel juhtunud, ühtegi partyt pole veel toimunud, homme peaks tulema mingi päevane Parrfest (või Parffest, midagi sellist oli), kus Benno oma bändiga esineb natuke ja siis on kõik. Ei usu, et see väga huvitav on. Ootan täiega ühte beachpartyt, mis peaks tulema varsti. Kui sinna saan, siis kirjutan kindlasti teile, mis seal toimus. Kui ikka nett olemas on. Sest see jamab siin pidevalt. OK, vahet pole.
Ja lõpuks ometi see ongi kõik. Ahjaa, ma sõin täna ühe hiiglama suure banana spliti ära (jäätisevärk, kui keegi ei peaks teadam, mis see on :D). See oli koos kuumade vaarikatega ja niiiiiivõrd isuäratav, et ma tahaks sulle, Helen, ja sulle, Marleen ja veel kõigile teistele lugejatele ja seda saata posti teel. Ma kardan lihtsalt, et see sulab enne kohalejõudmist ära :/ ;).
Okei, vielen Dank für 'reading this s***' und grosse Gute Nacht 'to everyone daring to read this s***'! ;););) Tschao !! :)
PS: Täna sai väikese Sex on the beachi ;) Arvake ise, mis tahate :D See oli suur, punane ja väga maitsev. (A) Have fun !! (H)
-.-
Okei. Kell on 01.33 Saksamaa aja järgi öösel, ma peaks ammu magama, aga ma ei tee seda. Protest. Kuigi ma ei tea, mille vastu. Lugesin just läbi nii Helsu kui Raymondi blogid, päris lõbusad, eriti Ray oma.
Ma sain ka eriti toreda asjaga hakkama. Ma kirjutasin siia juba ühe väääga pika teksti oma laulupeo kogemuste kohta, siis kopisin selle, et pärast edasi kirjutada, kuna pidin Helenile oma blogi aadressi andma. No mis te arvate, mis minuga ikka juhtuda saab ? Nagu mina alati, siis suutsin ma ka aadressi oma põneva teksti peale kopida nii, et ma ei saa seda teksti enam kuidagi tagasi. Aga nüüd tean. Kirjutan lühemalt. Ei pea iga minutit kirjeldama. No mõnikord peab. Aga mitte alati. Ja seekord ka mitte.
Pilte püüan hakata ka vaikselt lisama, nii, kuidas siia arvutisse mingeid pilte saab.
Loodan, et teil Eestis on kõik normis. Tervitan kõiki. Kallid !
Homme vist uus post siis. Lühike laulupeo kirjeldus ja smth else too. Aga ok. Kell niäitab nüüd 01.40. Ma kirjutasin seda teksti 7 minutit. Aga see selleks. Homseni. Tsauu !
Ma sain ka eriti toreda asjaga hakkama. Ma kirjutasin siia juba ühe väääga pika teksti oma laulupeo kogemuste kohta, siis kopisin selle, et pärast edasi kirjutada, kuna pidin Helenile oma blogi aadressi andma. No mis te arvate, mis minuga ikka juhtuda saab ? Nagu mina alati, siis suutsin ma ka aadressi oma põneva teksti peale kopida nii, et ma ei saa seda teksti enam kuidagi tagasi. Aga nüüd tean. Kirjutan lühemalt. Ei pea iga minutit kirjeldama. No mõnikord peab. Aga mitte alati. Ja seekord ka mitte.
Pilte püüan hakata ka vaikselt lisama, nii, kuidas siia arvutisse mingeid pilte saab.
Loodan, et teil Eestis on kõik normis. Tervitan kõiki. Kallid !
Homme vist uus post siis. Lühike laulupeo kirjeldus ja smth else too. Aga ok. Kell niäitab nüüd 01.40. Ma kirjutasin seda teksti 7 minutit. Aga see selleks. Homseni. Tsauu !
08 juuli 2009
Suured tervitused Saksamaalt!!
Okei. Otsustasin nüüd, et kuna minuga on viimasel ajal paljutki juhtunud, siis hakkan blogi pidama. Ma hoiatan kohe alguses ära, et ma ei pruugi iga päev siia midagi kirjutada ja vahest jääb kohe mitu nädalat vahele. Aga ma püüan, ma kindlasti püüan siia kogu aeg kirjutada.
Nii. Ma alustaks laulupeo pikast ja pohjalikust (muide, ma ei saa /katusega o-d/ kirjutada, nii et proovige aru saada, mida motlen ;)) kirjeldusest ning jouaks välja siia, Saksamaale Pressathisse, kus ma praegu muusikakoolis istudes direktori kabineti arvuti taga teile kirjutan.
Laulupidu. Hmm. No teeme siis nii, et alustame 3. juulist, mil toimusid koigi kooride peaproovid jne. Minu üks parim sobranna Helen ööbis sel ajal minu juures, nii et me läksime juba väga vara hommikul kodust välja, et lauluväljakule jouda. (Ma elan Laagri juures, Vana-Pääsküla peatus.) Temaga läksime lahku Viru keskuse bussiterminalis, ta pidi oma koorivennaga kokku saama. Igatahes, mingil kombel onnestus mul jouda väljakule juba kella üheksaks, kuigi oleksin seal pidanud olema alles kl 10. See on täielik ime :D No ja siis ma hakkasin oma koori ootama. Ja ootasin, ja ootasin ja lopuks joudsid ka nemad kohale. Oeh, ja siis hakkasid need jubedad proovid. Kuna ma käin nii nais- kui segakooris, siis pidin ma mitu korda lavale ronima ja kogunemistel olema. See oli ikka no täiesti oudus kuubis. Esiteks, need kogunemised hilinesid juba hommikul, me pidime enamuse ajast püsti seisma ja liikusime edasi meeterhaaval. Kui siis lavale joudsime, trügiti meid seal niivord peenelt kokku, et ei saanud isegi oma pead keerata mitte, rääkimata siis istumisest, et oma selleks ajaks juba jubedalt valutavaid jalgu natukenegi puhata.
Olgu, noh, lootsime siis, et see ei tohiks ju kaua aega votta, et meil ju moned laulud ainult on. Aga kus sa sellega! Need hullud koorijuhid panid meid ühte ja sama laulu, ühte ja sama kohta sada korda üle kordama, et me selle ikka täiesti selgeks saaks. No ja nii ta jätkus kuni +htupoolikuni, kuni lopuks sööma saime.
Aga nüüd pean siinkohal lopetama, kuna ei saa enam arvutis olla. Proovin varsti uuesti siia saada. Tschüsch!
Nii. Ma alustaks laulupeo pikast ja pohjalikust (muide, ma ei saa /katusega o-d/ kirjutada, nii et proovige aru saada, mida motlen ;)) kirjeldusest ning jouaks välja siia, Saksamaale Pressathisse, kus ma praegu muusikakoolis istudes direktori kabineti arvuti taga teile kirjutan.
Laulupidu. Hmm. No teeme siis nii, et alustame 3. juulist, mil toimusid koigi kooride peaproovid jne. Minu üks parim sobranna Helen ööbis sel ajal minu juures, nii et me läksime juba väga vara hommikul kodust välja, et lauluväljakule jouda. (Ma elan Laagri juures, Vana-Pääsküla peatus.) Temaga läksime lahku Viru keskuse bussiterminalis, ta pidi oma koorivennaga kokku saama. Igatahes, mingil kombel onnestus mul jouda väljakule juba kella üheksaks, kuigi oleksin seal pidanud olema alles kl 10. See on täielik ime :D No ja siis ma hakkasin oma koori ootama. Ja ootasin, ja ootasin ja lopuks joudsid ka nemad kohale. Oeh, ja siis hakkasid need jubedad proovid. Kuna ma käin nii nais- kui segakooris, siis pidin ma mitu korda lavale ronima ja kogunemistel olema. See oli ikka no täiesti oudus kuubis. Esiteks, need kogunemised hilinesid juba hommikul, me pidime enamuse ajast püsti seisma ja liikusime edasi meeterhaaval. Kui siis lavale joudsime, trügiti meid seal niivord peenelt kokku, et ei saanud isegi oma pead keerata mitte, rääkimata siis istumisest, et oma selleks ajaks juba jubedalt valutavaid jalgu natukenegi puhata.
Olgu, noh, lootsime siis, et see ei tohiks ju kaua aega votta, et meil ju moned laulud ainult on. Aga kus sa sellega! Need hullud koorijuhid panid meid ühte ja sama laulu, ühte ja sama kohta sada korda üle kordama, et me selle ikka täiesti selgeks saaks. No ja nii ta jätkus kuni +htupoolikuni, kuni lopuks sööma saime.
Aga nüüd pean siinkohal lopetama, kuna ei saa enam arvutis olla. Proovin varsti uuesti siia saada. Tschüsch!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
