Lugesin läbi just Marleeni uue blogi. Kaks postitust, aga üks neist oli võimsalt pikk. Ta on nagu minagi. Kui kirjutama hakkab, siis enam pidama ei saa =).
Kuidas mul endal läheb? Normaalselt. Kool on ok, autokool samuti ok. Mõnikord käin väljas, aga harva. Pigem istun kodus arvutis ja mängin mänge, vaatan filme/sarju, loen.
***
Väljas tumeneb. Linna tuled säravad järest eredamini. Liiklus on tihe, kuid inimesi pole eriti näha. Muidugi, seal on ka vihmane ja külm. Kes tahakski sellise ilma käes vabatahtlikult oma soojast toast välja kobida? Jah, on mõni üksik, kes kondab mööda pimedaid nurgataguseid ja kõrvaltänavaid mööda ringi, mõeldes maailma julmusest ja nuttes taga möödaläinud aegu. Kahjuks neid aga tagasi ei saa, seepärast tuleb minna vaid edasi. Kuhu siis veel? Tegelikult, kui mõtlema hakata, siis meil ei olegi mujale minna kui edasi. Aega ju tagasi võtta ei saa ning kõrvalteed on alatihti tupikud. Kui teed lolli valiku, keerates stoppmärgi alt sisse, pole sul muud võimalust, kui tagurdada välja. Kuid teadupoolest ristmikule ei tohi tagurdada. Niisiis teed võimaluse korral ümberpöörde ning lähed rahulikult tagasi ristmikule, kus valid õige tee, muidugi samal ajal jälgides, et keegi sind valet otsust tegemas ei näinud. Aeg-ajalt tasub võtta hoog maha, eriti kurvides ja nurgatagustes, et kellelegi ette ei tormaks ning ohtlikku olukorda ei tekitaks. Endast nõrgemaid abista alati. Muidugi tuleb elus olla ka viisakas, seetõttu tuleks anna teed märgi puhul siiski kenasti peatuda ning lasta eesõigusega olijad läbi. Pimesi tormates võib juhtuda õnnetus, või, mis veel hullem, võid surma saada. Nii et, ava oma silmad, mõtle enne oma käigud läbi, ning siis alles hakka liikuma. Ning kindlasti näita alati suunda, et inimesed teaksid, kuhu kavatsed minna =).
***
See oli selline väike vahepala. Interpreteerige seda nii, kuidas ise soovite. Senikauaks aga, jällenägemiseni! :)
PS: Ärge unustage vabalt võtmast ja mõnikord ka elu kiirteel kimamast! See aitab alati. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar