Elu viimane klassiõhtu, Reval Café ja pervod.

Nonii. Prepare yourselves for a looooong description of last night.

Eile oli mu elu viimane klassiõhtu. Ühtlasi ka parim ja lõbusaim klassiõhtu, mis mul elus olnud on. Pidime end kuulsusteks riietama. Meil oli seal nii Ugly Betty'sid, Cameron Diaze kui ka meie kohalikke kuulsusi nagu Paavo ja Kiik. Ühesõnaga, kokku oli tulnud üks meeldiv seltskond. Muidugi ei tulnud kogu klassi kohale, ainult üks murdosa sellest, aga minu ja veel mõne teise inimese arust oli see nii paremgi. Kohale tulid ikka vaid need, kes tõesti tahtsid sinna tulla ja lõbusalt õhtut veeta.
Sai siis söödud-joodud ja mänge mängitud. Esimesena kogunesime ringi ja tegime ühe raundi maffiat. Mina olin arst, kes tapeti kolmandal ööl kohe ära. Väga jama. Aga kõrvalt vaadata on ka väga lõbus. Edasi tuli kapsamäng. Ajalehepaberitest oli tehtud kaks "kapsast", mida pidime "koorima" ja siis edasi viskama vastavalt sildile kirjutatud isikuomadusele vms, mis visatava inimese kohta kõige paremini käis. Kahjuks ei saanud mina kapsast kordagi enda kätte... kuid see selleks.
Eelviimaseks mänguks jäi pilgutusmäng. Pooled inimestest seisid toolide taga, jällegi ringis, ja siis kõigil toolidel välja arvatud üks istusid ka inimesed. See, kellel oli tühi tool, pidi pilgutama neile inimestele silma, kes istusid ringis, ning need pidid kiiresti tühjale kohale saama, enne kui selja taga seisev inimene jõudis oma käed tema õlgadele panna. See oli päris lõbus, kui arvestada seda, et põrand oli parajalt libe ning Kibus käis ühe korra isegi täitsa külili maha. =) Happens...
Noh, ja lõpuks siis jõudsime veel ühe tiiru "Musical Chairs'e" mängida. Kaijal tundus väga lõbus seal olevat - ta lihtsalt ei suutnud naermist lõpetada. Lõppu jäime kahekesi mina ja Elene, aga lõpuks siiski Elene võitis, sest ma ei jõudnud libeda põranda ja kleidikese tõttu piisavalt kiiresti liikuda. Tore oli igatahes.
Ja siis saigi kogu värk läbi. Koristasime enam-vähem ruumi ära ja siis jäin veel Hanna-Liisa, Johanna, Madli ja Joosepiga sinna. Ootasime, kuni Madli ja Johanna riided ära vahetavad ja läksime siis gardekasse. Seal sai parajalt nalja. Madli ja Johanna lippasid Joosepi toetusel mööda gardeka äärt ringi, nagu oleks neil High School Musical toimunud, samal ajal kui meie riietusime. Siis tuli aga õhtu üks parimatest naljadest (ma ütlen üks, sest neid oli mitu). Joosep palus Johannal endale helistada. Johanna siis otsis tükk aega kotist mobla, leidis selle, valis numbri ja ootas. Me kõik olime jumala vakka, kuulsime, et Joosepil mobla taskus heliseb ja... välja tuli banaan. Ta vajutas seal olevaid olematuid nuppe ning vastas "telefonile". Tükk aega olime kõik naerukrampides. Nojah, Joosep ikka oskab... :)
Lõpuks saime siis valmis, läksime juba koolimajast välja, lasime uksel kinni langeda, kõndisime mõned sammud edasi - ja siis tuli välja, et Liisu on koolist kaasa võtnud mingi kilekoti koos täiesti suvalise staffiga, arvates, et see on Madli või Johanna oma. See oli õhtu teine parim nali. Muidugi see nende oma ei olnud, vaid täiesti suvaline kott. Pöördusime siis tagasi, et kott uuesti koolimajja toimetada ning avastasime, et keegi on jõudnud kahe minuti jooksul peaukse lukku keerata. Toreeee... Mõtlesime tükk aega, mida teha, kuid ei jõudnudki siis otsusele. Käisime isegi ümber koolimaja, et vaadata, kas mingit tagaust ei ole, kust saaks koti sisse poetada, aga kahjuks seda ei leidnud. Lõpuks seadsime koos kotiga sammud Reval Cafésse, kus istusime maha ja nautisime hõõgveini ja teed, ilmale vastavalt.
* Väike vahepeatus, lihtsalt niisama. Vaatasin aknast just välja ja nägin, et IKKA VEEL sajab lund. See on juba mingi nädal aega sadanud ja kogu aeg sajab järjest juurde. Ei mõista, kust see kõik tulla saab. Kas on tõesti taevas otsustanud kogu oma lumetagavara kallata seekord ainult Eesti riigi peale? Kummaline...*
Back to Reval Café. Istusime siis umbes poolteist tundi seal, rääkisime juttu ja veetsime koos toreda õhtu. Mingil hetkel saabus ja Rauno sinna ning siis jäid tema ja Hanna vestlusest natuke eemale. Lõpuks seadsime sammud kodu poole, sest aeg oli juba sealmaal, kus viimased bussid veel sõitsid. Revalist välja astudes põrkasime kokku mõnede "härrastega", kes olid just Valli baarist välja astunud ning hakkasid kohe meile leelutama, kui väga nad meid tüdrukuid armastavad. Mina sattusin isegi peaaegu kellegi haardesse, kuid suutsin viimasel hetkel minema lipsata ja sealtpeale hoidusin Joosepi lähedusse - ikkagi üks meie kahest kaitseinglist seal. Kõigepealt jätsime Hanna ja Rauno Vabaduse platsi ühte bussipeatusesse 18 ootama, siis saatsime ära Madli, kes sattus 40 bussile kokku Siljaga (vahepeal nägime ka Cathleeni ja Kaisat - kes nägi palju tervem välja - auto peale tormamas). Lõpuks kõndisime Estonia juurde, kus saatsime Joosepi soojade kallistustega 67 peale ja siis mina ja Johanna läksime Foorumi ette, kust tema sai viimase 5 peale. Foorumi ees oli tore, kui välja arvata see, et sinna kohale jõudes tuli mingi purupurjus rõveeee turist, kes liputas meie nina all kahekrooniseid ja küsis väga arusaamatus inglise keeles... no ühesõnaga keppi. Ei ole lihtsalt paremat väljendust selle jaoks. Hoidsime temast eemale ja õnneks läks ta kohe varsti minema. Tükk aega veel tagantjärgi piilusime, et ega ta tagasi ei tule. Õnneks ei tulnud. Vahepeal saabus Foorumi St.Patrickusse ka kaks Securitase autot. Tegime nalja, et siin käib sajandi rööv meie nina all ja me ei pane tähelegi. Aga siis vist oleks SWAT-team ka kohal juba olnud, nii et pigem tahtsid meie turvamehed lihtsalt puhata ja õllet libistada.
Lõpuks saabus Johanna buss, kalliga saatsin ta sinna peale ja kõmpisin ülejäänud tee koju - pessu ja magama.

Okei. Ma ütlesin teile, et see tuleb pikk. Kui suutsite ära kannatada selle lugemise, siis - tublid olete! =)
Aga nüüd lähen esseed kirjutama. Wish me luck. Tschüss! :)