Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Minu jaoks on selle pildi ilu selles, et, olles fotoaparaadiga pildistatud reaalne pilt Eesti imekaunist rabaloodusest, näeb see välja nagu professionaalse kunstniku maalitud teos. Selle vaatamine paneb mind mõtlema sellele, mida pean siia maha jätma, kui ükskord lahkun. Maailmas on palju imelisi kohti, kus käia, ja vaateid, mida näha, kuid minu jaoks ei trumpa mitte miski üle seda ehedat Eestimaist (enam-vähem) puutumatut loodust. Seda jään ma alatiseks igatsema. Mitte et mul ei oleks võimalust alati siia tagasi tulla ja seda uuesti nautida. Lihtsalt see tunne, et kui ma lähen, siis niipea ma tagasi ei satu, eriti rappa.
Oktoobri lõpp. Väljas sajab lund. Mulle ei meeldi see üldse. Minu jaoks on lumesaju algamine tähendanud alati seda, et jõulud on kohe-kohe käes. Nüüd aga alustas taevataat niivõrd vara, et sinnani on lausa kaks kuud aega ning nüüd on kogu rütm sassis. Muidugi on seda ilus vaadata, aga oktoobri lõpp? Really?
Pinged on lõpuks ometi maandatud. Esimene periood koolis sai läbi. Järgmine periood tuleb kindlasti sama raske, kui mitte veel hullem. Püüan mõelda vaid sellele, et 22. detsember lendan jõuludeks minema. See on praegu ainus asi, mis hoiab mind veel tegevuses. Muidu oleks ma juba ammu out olnud. Kogu see pinge ei teinud mulle üldse head. Olen siiani pisut närviline ja tõmblev. Muidugi, millal ma EI oleks? Vähemalt ühte asja tean ma ette, mis mu elus tuleb - kuna mu närvid on omadega juba ammust aega täiesti läbi, siis kerged vihastamised, solvumised ja tülid tulevad kindlalt ette. Mina ennast juba muutma ei hakka ega suuda. Ja keegi teine ei saa ka mu kaotatud närve taastada. Kahjuks nii see elu kord juba on.
Kindlasti imestate, miks selline kellaaeg blogi kirjutamiseks. Tuli tuju, olin just arvutis ja otsustasin kirjutada. Miks olin säärasel varajasel hommikutunnil arvutis? Sest magama polnud ma veel jõudnudki. Vaatasin filme ja sarju, ning ühel hetkel avastasin end siit. Jah, nii ta on...
Me hakkame koolis muusikali tegema. Täitsa päris muusikali kohe! Meil olid eelnevad kaks päeva projektipäevad. Mina läksin loomulikult muusikaga seotud projekti, milleks oligi muusikali tegemise võimaluse arutamine. Käisime Nokia Kontserdimajas, meil käis külas vilistlane (ja väga naljakal kombel ka minu kunagine retsija) Jürgen Klemm, kes on käinud Nuku- ja Noorsooteatri Noortestuudios ning ta jagas meile õpetusi-harjutusi, mida nemad olid seal teinud ja mis võiks meid aidata. Samuti käis külas ka laulja Taavi Immato (väga nunnu :P), kes siis rääkis oma muusikalikogemustest (FAME, Hüljatud ja Päkapikkude Jõuluime :D) ning üldiselt oma lauljakarjäärist. Ka tema on meie kooli vilistlane. Jube äge. Ta lubas meid ka kindlasti aidata, kui meil läheb oma muusikaliga abi vaja, ses mõttes, et ta nõustus meile nõu jagama, kui me seda peaks vajama. Muusikali teema on vist põhimõtteliselt kool, aga pealkirja ega midagi säärast veel ei tea. Ma kindlasti osalen seal, aga mitte peaosas, vaid mõnes kõrvalisemas osas, kus saaks tantsida, backi laulda jne. See tuleb mul paremini välja kui üksinda keset lava särada. Loodame selle etenduse valmis saada kevade lõpuks/suve alguseks, et teeks tervele koolile nö suure lõpuaktuse, kus kõik koos on ja siis saavad nautida meie muusikali. Ja muidugi ei ole meie koolis seda ju võimalik teha (meil pole ju laval isegi mitte eesriiet, rääkimata ruumi korralik muusikal valmis teha), niisiis otsustasime, et esitame oma teose Nokia kontserdimajas. Sinna on oodatud kõik, kes vähegi huvitatud, mida rohkem, seda parem. Meie peame ise pileteid müüma/promoma, nii et olge aga valmis tulema, teie kõik! Mina nt tean juba, kellele ma kindlalt kolm piletit müün ja üsna arvatavasti tuleb neid inimesi juurde ka. Koolile hea maine ja reklaam, meile kui osatäitjatele uudne võimalus suurel (AND I MEAN HUGE) laval esineda, saada lavakogemust ning võib-olla kellelegi silma jääda. Kes teab, kes teab???...
Kuid nüüd, mu kallid sõbrad, pean teiega hüvasti jätma. Kell on palju/vähe ning pean saama ka natuke und enne trenni, niisiis, Goodbye and Good Night! Tschüss!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar