Soojad kevadtervitused!

Jällegi pole kaua näinud, kallid sõbrad. Paljugi on toimunud, palju muutunud, palju ka samaks jäänud. Kevad näitab oma parimaid külgi, puudel rohetavad kenad pungad, päike soojendab jahedast õhust hoolimata, ühesõnaga, tuju teeb heaks küll. Muidugi on meil see igikestev mure nimega kool. No ei lõpe ega lõpe. Kuidas küll tahaks sellest juba lahti saada, aga see tundub juba nagu kuningas Arthuri ümarlauarüütlite lõputu quest Holy Graili saada. *Vabandan vahepeal sissetükkivate inglisekeelsete väljendite pärast, seep see inglise kolledži mõju on.* Kahjuks/õnneks hakkas meil viimane periood. Kahjuks - keemia ja muud jubedad ained, õnneks - loogiline ju, viimane periood ikkagi. 7 nädalat veel ja läbi ta ongi. Ainult 7 nädalat peab veel põrgu piinakambrites virelema, siis avab Kerberos/Kruusimägi suured põrguväravad ja laseb meie vaesed hinged mitte-nii-viimsesse puhastustulle kuuma suvepäikese all. Seda ootavad kõik. Ometi ei taha aeg kuidagi mööduda...

Täna oli tutipäev. 12. klass pesi muidugi hoolega meie kooli põrandaid (samas ka meie saime korraliku dušši osaliseks), heeliumipidu klassiõhtute ruumis tõi kaasa kummaliselt veidraid häälitsusi ja meie klassi suure higi ja vaevaga valmistatud film 12-dikest võeti suure rõõmuga vastu. Ühesõnaga väga tore päevake oli. Hea, et mul oli kapuutsiga pusa seljas täna, sai vähemalt mingisugusegi kaitse püsti aetud, kui tuli ähvardavatest abiturientidest koridoris mööda hiilida. Nii mõndagi tundi sai hiljaks jäädud, kuna ei saanud kuiva jalaga mõnest kohast läbi. Aga see selleks. Aktus oli väga lõbus ja üleüldiselt läks kõigile meie korraldatud värk vägagi peale.

Martini vene keele õppimine ei lähe üldse hästi... ta ei suuda isegi numbreid selgeks saada. Ise on seda aasta otsa juba õppinud. Jube mõeldagi, et ma ise pidin kunagi niimoodi tuupima neid. Tegelikult mäletan, et see ei olnud nii keeruline minu jaoks...

Mida muud veel kirjutadagi? Igatsus tahab hinge seest rebida. Ootan ja loen päevi. Emm, igatsen sind jubedalt... ma annaks kõik, et praegu seal sinu juures olla, kasvõi saksa keelt õppida ja sind aidata. Ükskõik mida, peale siin olemise.

Jätan teid nüüd selleks korraks jällegi. Kindlasti kavatsen tulevikus veel kirjutada, kuid hetkel ei oska kindlat aega nimetada. Tschüss!